Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suured on kapitalikulud tootmise ja hangete puhul ?
  • Millised on muutuv- ja püsikulud hangete puhul ?
  • Millised on tootmise ja hangete jääktulud ?
  • Milline on otsuse mõju personalile ?
  • Milline on otsuse mõju ökoloogiale ?
  • Kui palju peab olema teeninduskanaleid, punkte ?
  • KES on kliendid ?
  • MIS on kliendi vajadused ?
  • KUIDAS neid vajadusi rahuldada ?
  • Kus me praegu oleme võrreldes teistega ?
  • Kus me tahaksime olla ?
  • Mida peame tegema, et sinna jõuda ?
  • Mida ja kuidas siis ikkagi mõõta ?
 
Säutsu twitteris
Operatsioonijuhtimine  
Kordamisküsimused 2012 
 
Tootmis(teenindus)süsteem, selle  sisendid , väljundid ja mõjurid 
Operatsioonisüsteem – organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. 
Väljund – eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. 
Sisend  – ressurss. Näiteks: 

kapital  

materjal  

tööjõud 

energia 

tooraine
Mõjuriteks on näiteks: 

teave  väliskeskkonnast  –  teave  toote  või  teenuse  kohta,  ressursside  maksumus,   tehnoloogia  
arengusuunad , valitsuse normatiivaktid jne. 

teave sisekeskkonnast – organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. 

teave süsteemi seisundi kohta. 
Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel 
Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole 
käega  katsetav  nagu   tarbekaup ,  teenuse  tootmine  ja  tarbimine  toimub  üheaegselt,  teenus  ei  ole  asi,  vaid 
tegevus. 
Kui  teenindusettevõtteid  lähemalt  vaadata,  siis  näeme,  et  enamikul  juhtudel  on  neis  ühendatud  teenuse 
osutamine ja toote valmistamine. Toote valmistamine protsess on tagaplaanil ja harilikult me seda ei näe. Te 
ostate  lennupileti  ja  käsitlete  ostuprotsessi  kui  teenust.  Kuid  selleks,  et  lennuk  lendaks,  peab  ta  läbima 
plaanipärase hoolduse, mis on tööstuslik protsess. 
 
Tootmis(teenindus)süsteemi toimimise (efektiivsuse) uurimise võimalused (lähenemised) 
Tootmise kitsaskohtade analüüs
 – vastab küsimusele „Mida kujutab endast optimaalne tootmisprogramm?“. 

Kui  tootmises  ei  ole  kitsaskohta,  siis  saab  toodangut  valmistada  soovitavas  koguses.  Kuid  seda  on 
otstarbekas  teha  vaid  siis,  kui  jääktulu  väärtus  (ühiku  realiseerimistulu  –  ühiku  muutuvkulu)  on 
positiivne. 

Kui tootmises on kitsaskoht, tuleb arvutada jääktulu  suhtarv  iga tootegrupi jaoks (jääktulu suhtarv = ühiku 
jääktulu absoluutne suurus/ühiku valmistamise aeg). Väikseima jääktulu suhtarvuga toode jäetakse välja. 
ABC-analüüs  –  kasutatakse  tootmise  võtmemomentide  ja  prioriteetide  määramiseks.  Praktika  näitab,  et  5-
20%  tootmisprotsessi  sisendeist  annavad  75-80%  tulemustest.  Ülejäänud  sisendid  annavad  5-20%  kogu-
tulemusest. See tähendab, et väikestel naturaalsetel suurustel on suur rahaline väärtus. Tootmisjuht peab neid 
teadma ja ABC-analüüs võimaldab neid leida. Juhtkonna ülesandeks on ülesannete, protsesside, materjalide, 
tootegruppide  prioriteetide  määramine.  Ülesandeid  jagatakse  A,  B  ja  C  ülesanneteks,  lähtudes  tähtsuse  ja 
tähtajalisuse kriteeriumidest. Klassifikatsioonist jäävad välja ülesanded, mis ei ole tähtsad ega tähtajalised.  
Tootmise alternatiivide analüüs – vastab küsimusele „Kas toota mõni toote koosseisu kuuluv  komponent  ise 
või osta  tarnijalt ?“. Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid: 
Sisu 
Meetod 
Uute  eesmärkide  püstitamine,  olemasolevate 
Kas otsus on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega? 
eesmärkide korrigeerimine 
Kui suured on kapitalikulud tootmise ja hangete puhul?  Ettevõtte põhi- ja käibevahendite analüüs 
Kas on tagatud kvaliteet hangete puhul? 
Oma- ja hangitavate toodete analüüs 
Millised on muutuv- ja püsikulud hangete puhul? 
Tootmise ja hangete kogukulude võrdlemine 
Mõlemate  alternatiivide  muutuv-  ja  püsikulude 
Millised on tootmise ja hangete jääktulud? 
arvutamine 
Milline on otsuse mõju personalile? 
Töökohtade säilitamine, personali kvalifikatsioon 
Toorainete   ja  materjalide  kasutamise  seadus-
Milline on otsuse mõju ökoloogiale? 
andlikud normid, tootmise ja turunduse protsessid 
Võrdlusanalüüs  –  äriprotsessi  pideva  mõõtmise  ja  võrdlemise  protsess  äriliidrite  suhtes,  et  saada 
informatsiooni, mis aitab organisatsioonil  parendada  oma äritegevust. Võrdlusanalüüs toimub neljal tasandil: 

organisatsiooniline  tasand  –  mõõdetakse  sisemist   efektiivsust ,  selgitatakse  välja  kitsaskohad  ja 
organisatsiooni üksikute osade varjatud arenguvõimalused 

konkurentide  tasand  –  võrreldakse  oma  ja  konkurentide  saavutusi  või  tegevusi;  võrreldakse  toodete 
disaini, administratiivset juhtimist, palgasüsteeme jne 

funktsionaalne tasand – võrreldakse tööstusharu analoogseid funktsioone täitvaid ettevõtteid 

üldine  tasand  –  seire  ületab  konkurentide  ja  tööstusharu  tasandi.  Kriteeriumiks  on  võime  rakendada 
kogemust oma tegevusvaldkonnas. 
Tasuvusanalüüs – määratakse toote kogus, mille puhul toote valmistamise kulud võrdsustuvad kogutuluga ja 
millest alates tekib kasum. 
Projekti hindamine – projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs 
kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude 
kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele.  
 
Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) 
Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: 

paindlikkus  

kvaliteet 

tootlikkus  = väljundid/sisendid = toodang (teenused,  resultaat )/kulud ( ressursid

innovatsioon  ja informatsioon. 
 
Modelleerimise  põhiskeem 
Modelleerimiseks  nimetatakse  mudeli  ehitamist  ja  selle  kasutamist.  Mudelit   defineeritakse   kui  materiaalset 
või  mõttelist  objekti,  mis  on  võimeline  asendama  mingit  teist  materiaalset  või  mõttelist  objekti,  et  seda 
uurides  saada  teadmisi  asendatava  objekti  kohta.  Mudelid  jagunevad  determineeritud  ja  stohhastilisteks 
mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa 
juhuslikkusel  ja  mida  kirjeldatakse  selliste  mõistete  abil  nagu  juhuslik  sündmus,  juhuslik  suurus,  juhuslik 
protsess,  tõenäosuse  jaotus  ja  tõenäosustihedus.  Determineeritud  mudeli  konstruktsioonis  ja  funktsionee-
rimisel ei ole juhuslikkusel olulist osa. 
Modelleerimise etapid: 
1. 
Probleemi sõnastamine 
5. 
Tingliku  statistilise kogumi koostamine 
2. 
Oluliste muutujate väljatoomine 
6. 
Tulemuste analüüsimine 
3. 
Modelleerimismudeli koostamine 
7. 
Parima  tegevusplaani valimine 
4. 
Muutujate väärtuse täpsustamine 
Modelleerimise eelised: 

modelleerida  saab  suuri  ja  kompleksseid  reaalse  maailma  protsesse,  nt  linna  juhtimissüsteeme,  haiglate 
tööd, haridussüsteemi, riigi majandust 

Modelleerimismudelid  arvestavad  reaalse  protsessi  keerukust,  võimaldavad  kasutada  mitmesuguse 
tõenäosuse jaotusi 

modelleerimine  hoiab kokku aega, vähendab reaalse protsessi  kulgemise  kestust 

modelleerimine võimaldab lahendada „aga mis siis, kui“ tüüpi probleeme, tuua välja alternatiive 

modelleerimine ei sega tegelikkuses kulgevaid protsesse 

modelleerimine  võimaldab  määrata  iga  üksiku  komponendi  või   muutuja   mõju  tulemusele  ja  järjestada 
neid tähtsuse alusel. 
Modelleerimise puudused: 

head modelleerimismudelid on kallid ja mudeli loomine on aeganõudev tegevus 

modelleerimine ei paku optimaalset lahendust, nagu seda teeb lineaarplaneerimine; katse kordamisel võib 
modelleerimine anda erinevaid tulemusi 

määrata tuleb uuritava probleemi lahendi tingimused ja piirangud 

iga modelleerimismudel on  unikaalne
Monte   Carlo  meetod 
Meetod võimaldab paljudel juhtudel statistiliste andmete puudumisel luua kunstlik statistika, mis on vajalik 
stohhastilise ülesande lahendamiseks. Monte Carlo meetod tugineb juhuslike arvude genereerimismeetodile 
ning  seda  kasutatakse  keerukate  protsesside  simuleerimiseks.  Monte  Carlo  meetodi  puhul  simuleeritakse 
protsessi  palju   kordi ,  saadava  väljundi  väljavõtu  põhjal  uuritakse  protsessi  toimumist,  tehakse  järeldusi 
väljundit kirjeldava tõenäosusfunktsiooni kuju ja selle karakteristikute kohta.  
Monte Carlo meetodi eelised: 

meetod  arvestab  sisendite võimalik väärtuste tõenäosuslikkust ega asenda neid keskmistega 

Monte  Carlo  meetodite  rakendamine  ei  nõua  põhjalike  matemaatiliste  võrrandite  lahendamisvõtete 
tundmist 

sisenditevahelist korrelatsiooni on võimalik ja lihtne modelleerida 

arvuti teeb kogu töö, mis on vajalik väljundi tõenäosusfunktsiooni arvutamiseks 

kasutatavad tarkvarapaketid võimaldavad ülesandeid automatiseerida 

analüüsimudeliteesse on võimalik kerge vaevaga lülitada keerulisi matemaatilisi tingimusi 

mudeli analüüsimine on hõlpsasti teostatav 

mudeli muutmine on lihtne ja kiiresti teostatav. 
Meetodi rakendamine seisneb järgmiste tegevuste sooritamises: 

määrame muutuja väärtuse  jaotumise  ja esinemise sageduse, arvutame sageduse esinemise tõenäosuse 

arvutame muutuja jaotumise kumulatiivse tõenäosuse 

kumulatiivse tõenäosuse abil leiame muutuja väärtustele vastava juhuslike arvude intervalli 

genereerime juhuslike arvude rea või kasutame juhuslike arvude tabelit 

modelleerime uuritava protsessi. 
 
Otsustusmaatriks ja  otsustuspuu  
Otsustusmaatriks 

Väliskeskkonna  seisundid  
Tegevuse 
S1 
S2 
...Sj... 
Sn 
alternatiivid 
Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus 
P1 
P2 
...Pj... 
Pn 
a1 
e11 
e12 
...e1j... 
e1n 
a2 
e21 
e22 
...e2j... 
e2n 
...ai... 
ei1 
ei2 
...eij... 
ein 
am 
em1 
em2 
...emj... 
emn 
 
Alternatiiv   –  kõigi   otsustaja   käsutuses  olevate  vahendite  (ressursside)  ja  tema  mõju  all  kujunevate  tegurite 
kõik otsustajast olenevad seisundid. 
Väliskeskkonna  seisundid  –  otsustaja  poolt  mittejuhitavad  (mittemõjutatavad,  mittereguleeritavad) 
tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. 
 
Otsustuspuu 
Otsustuspuu  on  diagramm,  mis  kajastab  loogilist  arutluskäiku  probleemi  üle  otsustamiseks.  See  koosneb 
neljast osast: 

Otsuse sõlmpunktid,  kus kõik võimalikud sammud ja  valikud  koonduvad otsustaja kätte. See on  punkt, 
kus tuleb langetada otsus. 

Juhuslikkuse/määramatuse  sõlmpunktid,  kus  tuuakse  ära  kõik  esile  kerkida  võivad  määramatud 
sündmused ja nende võimalikud tagajärjed. Selles punktis tuleb määramatused lahendada. 

Lõpp-punktid  (tulemused  või  tagajärjed),  mis  võtavad  kokku  iga  võimaliku  valiku  ja  juhuslikkuse 
kombinatsiooni  tagajärjed. 

Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 
 
1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb 
kronoloogilises  reas  välja  joonistada  eesseisvad  otsused  ja  juhuslikult  esineda  võivad  sündmused. 
Otsustuspuu  puhul  on  täiesti  mõeldav  ja  tavaline,  et  sõlmpunktides  peab  olema  võimalus  valida  ära  tee 
midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja  ainuomane  
tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides 
oleks  näha  kõik  esineda  võivad  sündmused  ja  et  otsustuspunktis  oleksid  kajastatud  kõik  konkureerivad 
valikud.  Need  sündmused  ja  valikuvõimalused  peavad  olema  defineeritud  nii,  et  nad  üksteisega  ei  kattuks 
(tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 
2. samm.  Määra  juhuslike sündmuste  esinemise  tõenäosus. Tõenäosuse hindamine peegeldab  arvulist lõhet 
olemasoleva ja  otsuste  langetamiseks  vajamineva informatsiooni vahel. Tõenäosuslike  mudelite  kasutamise 
eesmärgiks  on  vähendada  määramatuse  osakaalu   otsustusprotsessis .  Lisaks  võib  siinkohal  kasutada  ka 
võtteid nagu investeeringu tasuvuse arvutamine ja diskonteerimine. 
3.  samm.  Anna  tulemustele   kvantitatiivne   tähendus  (rahaline  või  kasulikkust  väljendav  väärtus).  Selle 
sammu  mõte  on  näidata  otsustajale,  kui  tähtsa  probleemiga  on  tal  tegemist.  Arvuta  otsustuspuu  väärtus, 
alustades  paremalt  ja  liikudes  vasakule.  Arvuta  määramatuse  tagajärgede  väärtus  nende  sõlmpunktides, 
korrutades tagajärgede väärtused nende esinemise tõenäosusega (so eeldatava väärtusega - EV). Mõnigi kord 
ei ole valikute üle otsustamisel eeldatava väärtuse rahaline väljendamine kohane, kuna erinevad lahendused 
on sisuliselt erineva väärtusega. Rahalisele väärtusele võrdväärset vastet nimetatakse kasulikkuseks (utility). 
Otsustuspuu  juures  on  ühe  sõlmpunkti  väärtust  võimalik  arvutada  vaid  siis,  kui  on  teada  kõigi  sellele 
järgnevate  sõlmpunktide  väärtused.  Ühe  otsustuse  sõlmpunkti  väärtus  on  võrdne  kõigi  sellele  otseselt 
järgnevate  sõlmpunktide  suurima  ühisväärtusega.  Ühe  juhuslikkuse  sõlmpunkti  väärtus  on  võrdne  sellele 
järgnevate  sõlmpunktide  eeldatava  väärtusega,  sõltudes  nende  esinemise  tõenäosusest.  Otsustuspuud 
tagurpidi,  okstest  juureni lahti harutades on võimalik arvutada iga sõlmpunkti väärtus, k.a juure enda väärtus. 
Arvutamisel kasuta parimat eeldatavat väärtust. 
Näide 
Ametnik  peab töötajate ühisfondi raha kogumiseks  korraldama  õhtusöögi. On teada, et sel ajal sajab üheksal 
päeval kümnest ja peab otsustama, kas organiseerida õhtusöök sees või väljas. Saadaolev kinnine  paviljon  on 
ebamugav ja kogemus näitab, et osavõtt sees toimuvatest üritustest on vähene. Ruumis toimuval õhtusöögil 
suudetakse  60%  tõenäosusega  koguda  1000  krooni  ning  tõenäosus,  et  kaotatakse  200  krooni  on  40%.  Kui 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #1 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #2 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #3 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #4 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #5 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #6 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #7 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #8 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #9 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #10 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #11 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #12 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #13 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #14 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #15 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #16 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #17 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #18 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #19 Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mlp22 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Operatsioonijuhtimine

Teemad

  • Kordamisküsimused 2012
  • Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid
  • Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel
  • Tootmis(teenindus)süsteemi toimimise (efektiivsuse) uurimise võimalused (lähenemised)
  • Tootmise kitsaskohtade analüüs
  • ABC-analüüs
  • Tootmise alternatiivide analüüs
  • Võrdlusanalüüs
  • Tasuvusanalüüs
  • Projekti hindamine
  • Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid)
  • Modelleerimise põhiskeem
  • Monte Carlo meetod
  • Otsustusmaatriks ja otsustuspuu
  • Otsustusmaatriks
  • Otsustuspuu
  • samm
  • samm
  • samm
  • Näide
  • samm
  • samm
  • samm
  • Firma asukoha valimise kriteeriumid ja meetodid
  • Kaalumismeetod
  • Tasuvusanalüüs
  • Raskuskeskme meetod

Kommentaarid (1)

nastju profiilipilt
nastju: as lihsalt Wordis faili ei ole?
11:31 01-12-2013


Sarnased materjalid

25
pdf
Operatsioonijuhtimine konspekt
19
pdf
Strateegiline juhtimine kordamisküsimused
161
pdf
Juhtimise alused
2
doc
Operatsioonijuhtimine-
17
doc
Operatsioonijuhtimise kordamisküsimused ja vastused
1072
pdf
Logistika õpik
23
docx
Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused
40
docx
Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !