säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A.Corelli ja A.Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevasti mõjutasid ja aitasid kaasa ka tema karjäärile.
pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri Kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi peagi võttis ta ette reisi Londoni, 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata Händel jäi Londonisse.
Itaalias. (2) 4 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oopereid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi, peagi võttis ta ette reisi Londoni. 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata-Händel jäi Londonisse! Ta võeti juba esimesel Londoni-visiidil kuninganna Anne`i poolt
Rinaldo Georg Friedrich Händel Rinaldo, ristirüütel, kangelane: Monika-Evelin Liiv Nimiosa Händeli „Rinaldos“ Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015. Goffredo, kristlaste väepealik, esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning l�
Georg Friedrich Händel Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõl
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998.aastast on vabakutseline laulja. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemia (2005). Sopran Aile Asszoony
Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tä
Manon Lescaut Käisin vaatamas ooperit "Manon Lescaut" 5. novembril. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Dirgendiks oli Arvo Volmer ja peaosades olid Heli Veskus ja Carlo Barricelli. Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega. Neljandas ja viimases vaatuses on kostüümideks aga räbaldunud rõivatükid. Lavakujundus on igas vaatuses erinev. Esimeses vaatuses on lavakujunduseks klassikaline kuuekümnendate tänavapilt, kust ei puudu ka kohvik ja hotell
Kõik kommentaarid