ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO - ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma PARTITUUR - heliteose kõigi partiide kohastikune üleskirjutus AVAMÄNG - lavalise tegevuseta sissejuhatus AARIA - orkestrisaatega solisti laul ooperis RETSITATIIV - jutustav kõnelaul ANSAMBEL - mitme tegelase üheaegne laul KOOR - etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse, kommenteerib seda OPERA SERIA – tõsine ooper OPERA BUFFA – koomiline ooper PROLOOG - lavalise tegevusega sissejuhatus EPILOOG - järelselgitus pärast viimast vaatust Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Firenzes. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud „Daphnet“. Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus „ooper“ võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet muusikaline draama. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17ndal sajandil,
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a
maailm O. eelkäijaks- tragöödiad, mitmesugused müsteeriumid, madrigalkomöödiad. Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi
ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees. Avamäng on meeleolu loomiseks, seal kõlavad etenduses kõlama hakkavad meloodiad. Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt jagunevad nad kahte suurde rühma tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa) Ooperi sünd Milliseid etendusi oli juba varem olnud? Ooperizanri sündis 1600. a paiku Itaalias Firenze linnas ja mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude sajandite vältel mitmeid eelkäijaid: 1.VANA-KREEKA TRAGÖÖDIA (antiikajast) 2. LITURGILINE DRAAMA Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Arenes
· Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos.
Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ............................................................................. lk.7 "Estonia" teatri ajalugu ................................................................lk. 8 Kasutatud kirjandus ...................................................................lk. 9 SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni
· Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828)
Kõik kommentaarid