Ooper "Cyrano de Bergerac" (0)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Muusikaajalugu

(min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline. Teos on väga dünaamiline ja kohati väga erinevate tempodega. Võiksin isegi öelda, et teoses on mingisugune tempodemäng. Teos on väga liuglev ja hästi mänguline. Palju crescendosi, pianosi jne. 5. Mis on Tambergi kõige kuulsama ooperi pealkiri? Tema kuulsaim ooper kannab pealkirja ​ ​"Cyrano de Bergerac". 6. Iseloomusta kuulatud näidete põhjal Tambergi helikeelt! Tambergi helikeel on iga teosega väga erinev. Kohati on ta teostes nii kurbust, mis väljandum aeglaste tempode ja voolavusega, viha või ärevust, mis väljendub helistikumuutuste ja kiirete käikudega. Tambergi teostes on alati peidus ka ilu ja emotsioon. Ta muusika on väga dünaamiline, kasutades palju crecendosi ja diminuendosi, pause, pianosi jpm

Eesti muusikaelu 20.saj algul

6

docx

Nimetu

Tallinna Sikupilli Keskkool Eino Tamberg Referaat Õpilane: Diana Neago Õpetaja: Külli Tingas Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...............................................................................................1 Elulugu.................................................................................................2 Loomingust............................................................................................3 1.Mõned teosed...................................................................................3-4 Kokkuvõte.............................................................................................4 Kasutatud materjal................................................

Kategoriseerimata

3

rtf

Ooper

OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust

Luksepp

7

doc

Muusika kodune kontrolltöö

enam ülistama nn Stalini reziimi. ,,Uue laine'' tõid Eestisse Eino Tamberg, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Jaan Koha jt, kes eemaldusid sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ning pöördusid muusikamaailmas juba levinud suundade poole. 30ndail sündinud heliloojad: Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud'', ,,Maarjamaa ballaad'', ,,Kihnu pulmalaulud'', ,,Meestelaulud'', ,,Kümme haikut'' Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas'', ooper ,,Raudne kodu'', ,,Lendõõ Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu'', ,,Metsakontsert'', ,,Püha Susanna'' 3. Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed. Eino Tambergi muusika on kirglik, tunde ja intellekti koosmõju. Ta on kirjutanud teoseid peaaegu kõigis zanrites, kuid tähtsaim koht tema loomingus on sümfoonilisel muusikal.. 1965

Muusika

4

docx

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda

· V. Tormis ,,Kevade" ,,Indrek" ,,Suvi" · U. Naissoo ,,Juhuslik kohtumine" ,,Armastus ja Iha" ,,Viimne reliikvia" · E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971

Muusika ajalugu

3

docx

Muusikaajalugu küsimused 12. klass

Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann, Toivo Tulev 19.Kes kirjutas: Esimesed koorilaulud : Aleksander Kunileid,Aleksander Thomson Esimese sümfoonilise teose: Rudolf Tobias ,,Julius Caesar" Esimese ooperi: Evald Aav ,,Vikerlased" Esimese balleti: Eduard Tubin"Kratt" Esimese klaverikontserdi R.Tobias (nime pole) Esimese keelpillikvarteti R.Tobias(nime pole) Esimese oratooriumi R.Tobias ,,Joonase lähetamine" 20.Kes kirjutas: Ooper ,,Wallenberg"- E.S Tüür ,,Ingerimaa õhtud"- Veljo Tormis ,,Credo"- A.Pärt ,,Pala aastast 1981"- Lepo Sumera Ooper "Cyrano de Bergerac"- Eino Tamberg Muusika filmile ,,Hukkunud alpinisti hotell"- S.Grünberg ,,Mu isamaa on minu arm"- G.Ernesaks Kontsert kammerorkestrile nr. 1 ­ Jaan Rääts Klaveripalade tsükkel ,,Tähistaevas"- Urmas Sisask ,,Raua needmine"- Veljo Tormis

Muusikaajalugu

25

doc

Eesti heliloojad

Aastail 1951­1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 1955­1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956­1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974­1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Muusika

Kommentaarid (0)