Ooper, operett ja muusikal (0)

Põhikool - Muusika - Muusikaõpetus

1 HALB

Lõik failist

Kontrolltööks kordamine
1. Ooper (õp. lk. 52)

Kes loovad?
Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur . Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis-muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond , sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf olla abiks lavakuju füüsilise oleku loomisel, tegelasele sobiva kehahoiaku ja liigutuste vormimisel ning mõnikord ka lavastuse terviklikkuse kujundajana näiteks läbiva liikumisjoonise abil. Ooperis võib kaasa teha ka ballerirühm.
Kes esitavad ?
Peaosi esitavad ooperis professionaalosed lauljad , kellelt eeldadakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem , et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran (kõrge naishääl) ja tenor (kõrge meeshääl ). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio, neli lauljat kvarteti. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperites harva ette. Koori ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust. Orkester saadab lauljaid ning aitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent , kes on orkestriaugust nähtav nii lauljatele, koorile kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust.
Muusikalised numbrid
1) Aaria
2) Duett
3) Koor
4) Avamäng
5) Intermezzo
6) Retsitatiiv
Tuntud heliloojad ja teosed
G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″
W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni ″, „Võluflööt″
G. Rossini „Sevilla habemeajaja″
C. M. von Weber „Nõidkütt″
R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″
G. Bizet „Carmen″
P. Tśaikovski „ Jevgeni Onegin″, „Padaemand″
G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″
G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″
Ajalugu
Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik-Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi - liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist.
2. Operett (õp. lk. 64)
Kes loovad?
Operetimuusika kirjutamisel on heliloojale inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud.
Kes esitavad?
Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid.
+ Koor, ansambel , orkester, dirigent.
Muusikalised numbrid
1) Aaria
2) Retsitatiiv
3) Koor
Tuntud heliloojad ja teosed
J. Offenbach „ Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″
J. Strauss noorem „ Nahkhiir ″, „Mustlasparun″, „Viini veri″
I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte´i kannike ″
F. Lehar „ Lõbus lesk″, „ Krahv Luxemburg″
F. Hervé „M. Nitouche″
Ajalugu
Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal.
3. Muusikal (õp. lk. 68)
Kes loovad?
Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga. Helikeelt mõjutavad moesolevad muusikastiilid, žanri väljakujunemise ajal oliselleks jazz , hiljem aga pop- ja rock muusika.
Kes esitavad?
Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofonid) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgustussüsteemide kaasabil on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised śõud.
Muusikalised numbrid
1) Avamäng
2) Vahemäng
3) Soololaul
4) Koor
Tuntud heliloojad ja teoseid
R. Rodgers „ Oklahoma ″, „Helisev muusika″
J. Styne „Naljakas tüdruk″
L. Bernstein „West Side story″
J. Kander „Kabaree″
L. Bart „Oliver″
F. Loewe „Minu veetlev leedi″
C. - M. Schönberg „Hüljatud″, „ Miss Saigon″
A. L. Webber „Kassid″, „Ooperiteatri fantoom″
Ajalugu
Muusikal tekkis 20. sajandi esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrselt tähtsustatud.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kltkp Õppematerjali autor

Kes loovad?
Kes esitavad?
Muusikalised numbrid
Tuntud heliloojad ja teosed
Ajalugu

muusika helilooja lauljad heliloojad lavastaja koreograaf antiikkreeka eelkäijad Ooper operett muusikal

Sarnased õppematerjalid

odt

Muusikateater

Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit.

Muusika

odt

Muusikateater balett, ooper, operett, prantsusmaa, muusikal

Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit.

Muusika

doc

Muusikateater: operett ja muusikal.

Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng).

Muusika

docx

OOPER, OPERETT ja MUUSIKAL

OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks

Muusika

doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"

Ooper

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu