Facebook Like

Ookean (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

1. Üldiseloomustus
Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid.
Asukoht: 1) Vaikne ookean – eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake.
2)Atlandi ookean – eraldab Ameerikat ja Euroopat ning Aafrikat. Asub Ameerikast idas ja Euroopast ning Aafrikast läänes. Atlandi ookeani alla kuuluvad samuti peaaegu kõik kliimavöötmed, kõik peale polaarse ja lähispolaarse kliimavöötme.
3)India ookean – eraldab Aafrikat, Austraaliat ja Aasiat Antarktikast. Asub Aafrikast idas, Aasiast lõunas, Austraaliast läänes ja Antarktikast põhjas. India ookean võtab enda alla ekvatoriaalset, lähisekvatoriaalset, troopilist, lähistroopilist ja parasvöötme kliimavöödet.
4)Põhja-Jäämeri – maailma väikseim ookean . Ookean põhjapoolusel. Asub Põhja-Ameerikast ja Euraasiast põhjas. Põhja-Jäämere alla jääb polaarne ja lähispolaarne kliimavööde.
Peamised looma- ja taimeliigid – kuna ookeanid katavad Maa pindalast 70%, siis on ookeanid väga liigirikkad. Peamised loomaliigid on:
Kahepaiksetest – rohekilpkonnad, rombkilpkonnad ja nahkkilpkonnad.
Kalad – merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai , hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud , lõhe, mudahüpik, hiid -sarvikraid, papagoikalad , riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised.
Selgrootud – meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed , kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid , suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik - ja kaelususlased, tõruvähid, korallid .
Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad , pruunvetikad , ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud.
2. Abiootiliste tegurite iseloomustus
Valgus – Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub. Valgus ei jõua veekogus väga sügavale, seetõttu läheb täiesti pimedaks umbes 30 m juures, aga Vaikse ookeani keskmine sügavus on 4 km. Pruunvetikate kasvupiirkond on 6-15 m sügavusel, sellest sõltuvalt langeb natuke valgust neile peale ja tänu sellele on nende levik suurem kui teistel vetikatel. Pruunvetikad on ka suuruselt suurimad vetikad . Ränivetikad on seevastu mikroskoopailise suurusega ja asuvad sügavamal vees. Nendeni valgus ei ulatu ja sellepärast pole neil ka seda vaja (nendel taimedel sümbioosi ei toimu).
Kuna sügavatesse kohtadesse ei pääse päikesevalgus, siis on ka seal elavad loomad selleks eriliselt kohastunud . Ookeanisügavustes on tähtsamateks meelteks haistmis- ja kompimismeel . Paljud loomad on pimedad, hulgaliselt kalu on spetsiaalselt kohastunud. Näiteks Macrourus perekonna merluusil on pikk saba, millel paiknevad saaklooma liigutusi registreerivad retseptorid. Teised liigid tõstavad end põhjasetetelt kõrgemale pikkade uimekiirte abil, et leida puhtas vees hõljuvat saaki. Kuna toitu on sügavikes vähe, on saagipüüdjad toiduotsingul sunnitud olema efektiivsed. Paljud kalad ujuvad päraniaetud lõugadega ning neelavad kõike vastutulevat. Neil on veniv magu, mis on võimeline vastu võtma suurel hulgal toitu. Nad on võimelised oma lõuad isegi nii pärani ajama , et söövad ära endast suurematemõõtmetega saagi. Tahapoole suunatud hambad hoiavad ära kinnipüütud saagi põgenemise. Mõned süvamere asukad toodavad biokeemiline reaktsiooni abil valgust. Osa kasutab valgust röövloomade eemalepeletamiseks, üritades valguse abil hirmuäratavam välja näha.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ookean #1 Ookean #2 Ookean #3 Ookean #4 Ookean #5 Ookean #6 Ookean #7 Ookean #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rax91 Õppematerjali autor

Lisainfo

Ookeani abiootilised tegurid, ökosüsteemid, populatsioon, toitumisahelad, jt tegurid. Väga sisukas.
ookean

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

cheetah profiilipilt
Sten Lepamaa: Aitas uurimustöös päris hästi
23:23 07-01-2012


Sarnased materjalid

83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
26
docx
Hüdrobioloogia 2015
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
50
doc
Hüdrobioloogia konspekt
26
docx
Hüdrobioloogia
29
doc
Mõistete seletav sõnastik-pikk
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun