On see tõsi, et mõned meist on võrdsemad kui teised (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

RASSISM JA VÕÕRAVIHA

Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed? Arutelu teemad/abistavad küsimused: Arutada õpilaste vastuseid ja küsida, kas nad teavad, et kunagi on inimesi kategoriseeritud taoliste tunnuste järgi. Küsige, kas õpilased oskavad selle harjutuse alusel pakkuda, mis on tunni teemaks? Rassi mõiste ja ajalugu “Rass” on keeruline mõiste, mille tähendus on ajas muutunud. Uusaja alguses (17. saj.) hakkasid mõned teadlased jagama inimesi „rassideks“, väites, et rassidel on erinevad bioloogilised omadused ja tunnused. Tänapäeval leitakse, et rass on sisutu mõiste, millega ei saa kirjeldada bioloogilisi või psühholoogilisi erinevusi inimeste vahel. „Rass“ ei ole bioloogiline tunnus. Mõte, et inimesed on “rasside” kaupa bioloogiliselt erinevad, hakkas koost lagunema juba 1960ndatel (nt. ameerika antropoloog Frank Livingstone´i tööd) ning

Ühiskond

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus, madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused protsessis osalemiseks ning, et seda neilt igati oodatakse.

Asjaajamine

8

docx

Kus laulavad langustid� analüüs

tuli lõpuks tagasi ning andis teada, et ema oli surnud. 3. Ta oli sotsiaalselt isoleeritud ning tema ainukesed sõbrad olid Üpik, Mabel ja Tate (hiljem pidas ta Chase sõbraks, kuid poiss pigem kasutas ta ära). Kya armastas loodust ning ei suutnud ette kujutada elu ilma selleta. Ta oli lapsena väga vaene ning ta mõnikord ei saanudki süüa. Ta pidi rannakarpe otsima ja Üpikule müüa, et midagigi saada. Hiljem teda loodusehuvi tasus ära ning ta avaldas mõned raamatud padurast. Ta käis üks päev kooli, kuid seal lapsed kiusasid teda, kuna Kya ei osanud lugeda. Kya on isegi öelnud, et kogu linn on tema vastu, ja see nii oligi. Väiksena tulid tema hütti ukse taga kaks noort poissi, kes olid mässumeelsed ja põnevuseotsijad. Poisid tahtsin näha, see isend, kes üksi paduras elab, tüdruk, kes käib vahel linnas ilma jalanõudeta ning talle liiga väikestes mustades riietes. Teda pidevalt alavääristati elanike poolt

12. klass

28

doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

peretütar Nääri Maret. Ainuke, mis neid kahte ühendab, on mees. Isegi tüdrukute huvi tema vastu on erinev: üks armastas, teine ihaldas (raha). 15 Maret oli Koidula poolt kujutatud üdini negatiivsete joontega tegelasena: tige, edev, varaahne, enesekiitleja, truudusetu, korratu, laisk ja pahatahtlik. Ta arvas, et kõik peavad tema tahtmist mööda tegema, sest on kõige varakam neiu terves külas (vähemalt teised teadsid nii olevat) ja hoidku oma nahk selle eest, kes ta uhkust julges riivata. Isegi Hansu pidas enda omaks, kuigi too neiu vastu suurt huvi ei tundnud. Ta muutus koheselt armukadedaks, kui Miina noormehele silmagi julges vaadata, rääkimata jutuajamisest. Ent kui tüdruk seda siiski teha söandas, hakkas ta sõnu valimata Miinat maha tegema ja vaesust nina alla hõõruma. Kui aga omad kasud olid mängus, lipitses ta Miina ees ja poetas sekka isegi paar lahkemat sõna, et

Kirjandus

5

docx

Perekonnaõpetuse küsimused-vastused

kaasat pulmakleidis. Mina istutaks veel pulmarongi sõidu vahepausil puu. Puudikimbu viskamine vallaliste naiste sekka ja sukapaela viskamine vallaliste meeste sekka. 3. Kas näiteks (vt lk 99) kirjeldatud Laura viis suhte lõpetamiseks oli otstarbekas? Miks Laura valis kohtumiste vältimise? Milliseid võimalusi veel oleks võinud kasutada? 3. Sest noormehel on psüühikaga kõik mitte päris korras, ta on agressiivne ja vägivaldne. Teised võimalused oleksid otse öelda, et meie suhtlus on lõppenud, kuid siis oleks Harald muutunud ka neiuga vägivaldseks. Oleks õige tegelikult sellest Haraldile rääkida, kuid kindlasti mitte kokkusaamisega, vaid näiteks kõnega või videokõnega. 4. Selgitage, milline on sümbioosiperioodi mõju suhte edasisele kulule. Mida peaks tegema, et abielu esimene periood kujuneks tugevaks aluseks? Põhjendage. 4. Ei tohiks jätta enda toimetusi tahaplaanile. Ei pea olema kogu aeg partneriga koos

Perekonnaõpetus

18

doc

Armastuse determinandid

ning hiljem isa asemike poole pöörduda. Kui isa on võimukas, tugevasti pojasse kiindunud, siis areneb laps ühekülgselt isale orienteeritud inimeseks, kellele on tähtsad ainult seadus, kord ja võim ning kel puudub võime loota või vastu võtta tingimusteta armastust. Teatud tüüpi neuroosid, mida väljendavad näiteks kinnismõtted, arenevad põhiliselt tänu ühekülgsele isassekiindumisele, teised aga, mida väljendavad näiteks hüsteeria, alkoholism, võimetus end maksma panna ning elu realistlikult võtta ja depressioonid, tulevad emakesksusest. 1.2 Armastuse objektid Armastus ei ole esmajoones suhe teatud kindlasse inimesse; see on suhtumine, suhtumisviis, mis määrab inimese seostatuse maailma kui tervikuga, mitte vaid ühe armastuse ,,objektiga". Kui inimene armastab ainult seda ühte ning on ülejäänud kaaslaste suhtes ükskõikne, siis ei

Sotsiaalpsühholoogia

32

docx

RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE

TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2.RASEDUSE KATKEMINE........................................................................................ 9 1.5.Raseduse katkemise mõju

Meditsiin

52

odt

Perevägivallast

Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks

Kirjandus

Kommentaarid (1)