Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL
........................................................................................ 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11. Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................ 12. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused............................................................. 13. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused.. 14. Kasutatud kirjandus.................................................................................................... Eesti taasiseseisvumise eeldused 1. Rahvusvaheline tasand
● eesti omavalitsus Hjalmar Mäe ● okupatsioonipoliitika ○ hukkus 7000 ○ mustlased, juudid koonduslaagritesse ○ propaganda ○ eesti leegion piiride kaitseks ● eestlased nsvl ○ algul tööpataljonides, kuna ei usaldatud, seal suri 10 000 ○ kunstiansamblid ○ venemaal eestikeelsed trükised, raadio ○ 8. eesti laskurkorpus (nl armee osa) nõukogude võimu taastamine ● 1944 alguses ○ saksa armee taandus nsvl ○ märtsis eesti pommitamine ● 1944 suvi ○ juulis sinimägede lahing ○ august nsvl pealetung kagust ○ septembris lahkuvad saksa väed ev taastamiskatse ● 18.sept 1944 jüri uluots ● otto tiefi valitsus ● sõjas neutraalne ● pealinna kaitse org. ● 21. sept valitsus üritab põgeneda ● 22.sept 1944 punaarmee tln vastupanu
Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS,
rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide
2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks Olulised poliitilised momendid Eestimaa ning Venemaa arengus ja rahvusvahelisel areenil, mis soodustasid Eesti omariikluse kujunemist Eesti tasand 1.poliitiliste erakondade kujunemine 2.kubermangude liitmine 3.eestlaste positsioonide tugevnemine omavalitsusorganisatsioonides 4.rahvusväeosade moodustamine 5. Maapäeva tegevus 6.enamlaste ebademokraatlik tegevus Venemaa tasand 1.tsaari loobumine võimust 2.Bresti rahuläbirääkimised 3.võimuvaakum 4.sõjaväe nõrkus Rahvusvaheline tasand 1.I MS sündmused sakslaste sõjaline edu 2.impeeriumide lagunemine 3.eeskujud: Poola autonoomia, Soome
Rahvarinde kaks liidrit Edgar Savisaar ja Marju Lauristin telesaates “Mõtleme veel” 20 aastat tagasi. Siis veel tihedas koostöös. 17. juuni 1988 - Rahvarinde ja loomeliitude korraldatud 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna lauluväljakul ERSP • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 11. september 1988 “Eestimaa laul” Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. laul 11. september 1988 “Eestimaa laul” 11. sept 1988.a. toimus Tallinna
Rahvarinde kaks liidrit Edgar Savisaar ja Marju Lauristin telesaates “Mõtleme veel” 20 aastat tagasi. Siis veel tihedas koostöös. 17. juuni 1988 - Rahvarinde ja loomeliitude korraldatud 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna lauluväljakul ERSP • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 11. september 1988 “Eestimaa laul” Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. laul 11. september 1988 “Eestimaa laul” 11. sept 1988.a. toimus Tallinna
Kõik kommentaarid