Facebook Like
Hotjar Feedback

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutas endast varane inimene ?
  • Mida keel mäletab ?
 
Säutsu twitteris
Eksami teemad
  • eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad
  • keel ja maailmavaade
    Soovituslik: 1 ( ariste ), 11 (uku masing ), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop ) , 20 (wiiki kalevi)
  • traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus
  • traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus
  • rahvausk enne ja nüüd
    Kohustuslik: 1, 8, 9
  • mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud
  • mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud
    kohustuslik: 6, 10
  • moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal
    kohustuslik: 2, 4
    Omakultuur
    Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad
    2 suurt lugu:
  • Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A. Castren , F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome- Ugri keelte sugulus .
  • Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap)
    Inimrände ajaloost
    • Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi.
    • Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi.
    • Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi.
    • Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km.
    • Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi.
    • Jäämereni jõudmine 11 000 – 9000 aastat tagasi.
    • Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma – maa sünd.

    Inimtegevus enne jääaega?
    Susiluola koopas Soomes leiti tuhka . - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt.
    Mida kujutas endast varane inimene?
    • Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana.
    • 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 – 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt.
    • Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt.

    Kontaktiteooria
    • Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia – kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika.
    • Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks .
    • Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud.
    • Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled).
    • Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased , kes olid rändlevad kütid.
    • Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid , kaukaasia keeli kõnelevad rahvad.
    • Kolm refuugiumi asustuslähetena.
    • Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse-karjakasvatuse levimine nendega.

    ( Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal)
    • Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi , balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased.

    Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled)
    Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani( Holland , Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia ), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria ( Hispaania , Prantsuse).
    Soome-Ugri (Eesti, Marid , Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia)
    Euroopa keelekaart tänapäeval
    Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda:
    • Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv!
    • Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%)
    • Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne.

    Keelepuu-teooria
    • 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali /soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi.
    • Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel.
    • Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule.

    Uurali keelepuu
    Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres
    Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere
    Läänemeresoome keelepuu
    Eesti, Soome, Liivi, Karjala ,
    Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas!
    Eesti keele tüvevara omatüved
    uurali
    soome-ugri
    soome- permi
    soome- volga
    soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu
    läänemeresoome
    liivi-soome
    eesti
  • Loeng
    Eesti keele tüvevara omatüved

    Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega.
    indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar , varss
    balti hammas, hani , mets, oinas, põrgu, ratas
    germaani ader , haldjas , koer rikas, varas
    slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg , värav
    läti kanep , kauss, sõkal, vanik , magun, mait
    alamsaksa amet, arst, hammer , kokk , kool köök, õli, ääs
    rootsi iil, kratt , kriim, riik, räim, tasku , tont, värd
    vene kapsas , kirkla, präänik, rubla , tatar, tubli , vurle
    saksa aabits, ahv, just, loss, pirn , sink, vürts
    soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas , tehas
    muud laenud jaana ( heebrea ), vutt (inglise), koi(juudi)
    anglo-ameerika
    Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada )
    Keel ja maailmavaade
    Keel ja tegelikkus
    Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine
    • Kas keel peegeldab või loob tegelikkust?

    Keelelise relatiivsuse hüpotees
    Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru.
    Uku Masingu (1909-1985) vaateid
    • Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja
    • Erinevused keeles ja meeles
    • Erinevused juttudes ja maailmapildis
    • Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst
    • Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte “areng” või “pürgimine” selels suunas
    • Täis- ja osasihitis kui viide tegevuse olemusele mitte tegevusele endale või resultaadile
    • Eesliidete nappus, mis sõnade tähendusi kardinaalselt muuta saavad, kui viide hoidumisele kõiksust mõistetega/mõistetesse piiritleda

    Mida keel mäletab?
    • Käsi:käendus, kätte saama, (päikese) käes olema, käsilane, parem käsi, käemees jne.
    • Kehaosade ainsus- mitmus : saapad jalas , poole silmaga, poole kõrvaga
    • Jumal, vägi, ilm kui millegagi rõhutajad: jummala lahe, väga ilus, ilmvõimatu jne.
    • Vandumine kui väga polüfunktsionaalne kõnetegu: võimendamine, kaitsemaagia, psühholoogilise tasakaalu taastamine, needmine

    III Traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus
    Traditsiooniökoloogiline religioonitüüpide muutumine soomeugrilastel
    Eluviisid
    Usundilised iseärasused
    Arktiliste ja sub-arktiliste küttide kultuur
    Maailmaloomine, šamaanid, loomade jumalus , loomaliikide haldajad, mobiilsed altarid
    Põdrakasvatajad - normandid
    Tegevusvalkondade kujunemine, vaimude isand /emand, kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad
    Aletajad ja karjakasvatajad
    Looduselemendid, teadja/ ravitseja , paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad
    Lõunapoolsemad maaviljelejad
    Dualistlikud kontseptsioonid , taevaisa ja maaema , viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad


    Totemism – esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud.
    Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism – on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu.
    DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS.
    ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV.
    RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!)
    Maailmapuu kajastusi regilauludes:
    TAMM – ja tema raiumine , väike vend tuleb ja tapab ära
    HÄRG – härja tapmine , (ürgkoletise hukkamine )
    Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti)
    Kaali meteoriidist
    • Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a.
    • Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s
    • Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit , mis langes Siberisse) 1908. aastast
    • Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid)
    • Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive
    • Seespool müüri leitud koduloomade luid , hambaid ohvrina

    Tõlgendusi pärimustes:
    • Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke, õed heliaadid muutusid papliteks, nutavad merevaigupisaraid.
    • Prof . Kovalevski 1954, et Eridanos on Daugava, legendid tek. 2. a. Tuh. Keskel eKr
    • Pythease reis ~350-320 eKr Britanniasse; Thule saarele - koht, kuhu “Päike heidab magama”. Thules kasvatati vilja, mida kuivatati päikese väesuse tõttu suurtes elamutes.

    Šamaanitrummid kui maailmakaardid
    Hinge surmajärgne teekond surnute Maale hantidel
    The land of the Dead
    The Ob river
    The master of the Land of the Dead
    The Master of the holy town Kalteš, the woman of the main god Numi-Torum
    Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5)
    Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes
    Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus – hea tahtlik sõjamees.
    Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel
    • Sant – ld. Sactus (pühak)
    • Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris
    • Sant kui institutsionaalne , mitte kui asotsiaalne nähtus
    • “Püha hulluinstitutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma)
    • Regilaulude vaeslaps kui vahendaja

    Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt).
    Erinevad mediaatorid: sant, kerjus
    Nikolaus , jõulumees
    10.03.11
  • saj oli kalevipoeg rahvale baastekst
    hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine)
    Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed.
    Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade)
    • Ruum on struktureeritud

    Sakraalne + profaanne
    kosmos & kaos – kord (ilma kord) ja sassis olek
    • Kaose pidev haldamine ning pühitsemine rituaalidega
    • Jumaliku maailmaloomise taaskogemine seeläbi

    Viimane RISTISÕDA Afganistaanis ja Iraagis pähe määritavad hilis valgustusajastu mõtete pähe määrimine JÕUGA.
    Maailma taasloomine” surmakultuuris
    Vepsa naine oma meest rituaalselt äratamas temaga suhtlemiseks.
    Itkemine – rituaalne nutmine, suhtluseks elava ja surnu vahel. (Arvatakse, et surnud mõistavad ainult itke keelt ja suhtlevad elavatega unenägude kaudu.)
    Pühakojad kui kõiksuse mudelid
    Skraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (Mircea Eliade)
    • Aeg on struktureeritud (sakraalne + profaanne; püha ja argine)
    • Pühad kui rituaalide toimetamise aeg
    • Jumalik taasloomise kogemine sel ajal
    • Müüt kui paradigmaatline mudel kõiksuse talletamiseks ja mõistmiseks
    • Inimene kui müütides antud näidete järgi elamine

    Küsimusi:
    • Milliste vahendajate/rituaalide/institutsioonida kaudu on toimunud inimeste korraline suhtlemine püha ja teispoolsusega?

    Püha( liku ) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen)
    • Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline))
    • Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut – keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast
    • Püha seega kui piirilolek;
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #1 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #2 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #3 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #4 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #5 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #6 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #7 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #8 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #9 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #10 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #11 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #12 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #13 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #14 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #15 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #16 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #17 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #18 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #19 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #20 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #21 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #22 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #23 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #24 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #25 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #26 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #27 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #28 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #29 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #30 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #31 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #32 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #33 Omakultuur-konspekt- eksamiteemad #34
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lumemaarja Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    annekodu profiilipilt
    annekodu: Abiks ikka, hea kompaktne.
    10:30 01-06-2013
    sirts7 profiilipilt
    sirts7: Oli päris palju abiks.
    16:02 18-03-2013
    Maiuliis profiilipilt
    Maiuliis: Abiks ikka

    06:43 16-03-2013


    Sarnased materjalid

    74
    doc
    Omakultuur konspekt eksamiteemad
    87
    docx
    Soome-ugri rahvakultuur
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    174
    doc
    Kirjanduse mõisted A-Z
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    477
    pdf
    Maailmataju
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    78
    docx
    Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun