Omadussõna
võrdlusastmed
Omadussõnu (küsimus: missugune?) ei saaa mitte
ainult käänata, vaid neist saab moodustada ka
võrdlusastmeid, mis väljendavad mingi omaduse erinevat määra
Ainsuse omastav +m
Mitmuse osastav + m
Algvõrre Keskvõrre Kõige-ülivõrre Lühike ülivõrre
raske raskem kõige raskem raskeim
rõõmus rõõmsam kõige rõõmsam rõõmsaim
pikk pikem kõige pikem pikim
1.Keksvõrde
saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale
tunnuse
–m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zunfix
Õppematerjali autor
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem)
1. Liitülivõrre e kõige-ülivõrre abisõna kõige + keskvõrre hell: hellem: kõige hellem kerge: kergem: kõige kergem 2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre selle saab moodustada sõnadest, mille mitmuse osastavas käändes on id (kargeid) või vokaallõpp (vanu). kõrge: kõrgeid: kõrgeim kiire: kiireid: kiireim must: musti: mustim ränk: ränki: rängim ! õnnelik: õnnelikkusid: õnnelikem · Omadussõna võib aga märkida ka omadust, mis asjal põhimõtteliselt kas on või ei ole; niisugusel juhul ei saa selle omaduse määra võrrelda, nt emane (kass), surelik (inimene), eestikeelne (raamat), kuusnurkne (ehitis). Võrrelda ei saa ka omadussõnu, mis ise kätkevad endas võrdlust, nt majakõrgune (mehemürakas), surmtõsine (nägu), kivikõva (leib). Samuti ei saa võrrelda omadussõnu, mis väljendavad omaduse äärmuslikku määra,
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must musta mustem; kõva kõva
sÖÖ sööda sööti sÜtt külma külmi * pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m
aktsiaselts, OÜ osaühing, EM-võistlused Euroopa meistrivõistlused). Võõrkeelsete sõnaühendite puhul kasutatakse kas lähtekeelset või tõlgitud lühendit (nt: USA United States of America (Ameerika Ühendriigid), HIV human immunodeficiency virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus)). Mõningaid sõnana väljaloetavaid lühendeid võib kirjutada ka sõnana (nt: AIDS ~aids, UFO ~ ufo). 6. Omadussõna võrdlusastmed Algvõrre väljendab omadust; tunnus puudub (nt: tõsine) Keskvõrre kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui kellelgi/millelgi teisel (nt: tõsisem). Tunnuseks on alati m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele (nt: nim-tõsine; om-tõsise; tõsise+m=tõsisem). Kui algvõrde omastav lõpeb a- või u-ga, muutub see keskvõrdes sageli e-ks. Nt: nim-vana, om-vana; keskvõrre: vanem
Niisugused vormid esinevad seitsme asesõna käänamisel, nt ma : `mu/l, sa : `su/l, ta : `ta/l, see : `se/l, too : `to/l, kes : `ke/l, mis : `mi/l. Alaltütlev kääne Alaltütlev kääne on väliskohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse: a) lähtekohta, nt Mari saabus üleeile välismaalt; b) teate või asja allikat, nt Mari kuulis seda Jürilt. Laenasin sõbralt raamatu. Samuti vormistab alaltütlev: c) nimi- või omadussõna laiendit, mis on tähenduselt sünonüümne kaassõnaühendiga ’omastava käände vorm + poolest’, nt Elukutselt on ta insener, aga hingeltluuletaja. Alaltütleva käände tunnus on lt. Saav kääne Saava käände abil väljendatakse: a) olekut või seisundit, millesse siirdutakse, nt Mari muutus väga kurvaks; b) juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks; c) otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage;
elemente, mis kuuluvad neisse mööndusteta, vaid ka neid, mis kuuluvad ühte klassi rohkem kui teise. 1) iseseisvad sõnad (lauseliikmena määratletavad) ja vastavad mingile sisulisele küsimusele; 2) abisõnad (pole lauseliikmed ega vasta omaette küsimusele); 1. Käändsõnad e noomenid (muutuvad käändes) 2. Pöördsõnad e verbid (muutuvad pöördes) 3. Muutumatud sõnad e partiklid (ei muutu). 6. Käändsõnad (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna). Nimisõna - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt aluse ja sihitisena. Üldnimed ja pärisnimed Omadussõna – Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune
Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi? (on); aga kas osa lauast on laud? (ei ole). Osa substantiive on vaegmuutelised arvukategooria suhtes, st nende vormistikus puudub kas mitmus või ainsus. Sellised sõnad on: a) ainsussõnad e singularia tantum, nt katk, ilu, au; b) mitmussõnad e pluralia tantum, nt leetrid, tangid, kruubid, vuntsid, traksid. 7. Omadussõna e adjektiiv - Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid