Oma saart otsides - kirjand (1)

Sarnased õppematerjalid

32

rtf

Mart Saar

need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et mõlemad on väga vaesed ja nende elu õige raske olevat./.../ Iseloomult oli Saar väga tagasihoidlik, liikus õige vähe seltskonnas, andus täielikult stuudiumile." Eriti raskeks oli muutunud Saare olukord isa varase surma tõttu: ta pidi loobuma lootusest kõige väiksemalegi toetusele kodust. Saart püüdis majanduslikult abistada Suure-Jaani lauluselts "Ilmatar", korraldades M. Saare ja J. Aaviku konservatooriumis õppimise toetuseks peoõhtuid. Peale M. Saare ja J. Aaviku oli neil õhtuil kaasategev ka A. Kapp. 1902. a. lõpul esines M. Saar klaverisaatjana ja solistina seltsi aastapeol. Sel puhul kirjutas Tartu ajaleht "Postimees": "Ülemal nimetatud M. Saar on tänavu teist aastat Peterburi konservatooriumis õppimas. Kuna ta mullu hea eksami tõttu ja kunstnik A

Kirjandus

14

odt

Sõjasuvi Ruhnul

Ja alles praegu saadi teada kaitseliitlaste kallaletungist vaatlus- ja sideteenistuspostile. ,,Kaua mängisid nad meie radiste. Tuleb tugevdada vaatlus ja sideteenistuspostide ning õhuvaatluspostide valvsust !'' ,,Juba hommikul käin ma paljude postide juures ära'' lubas Kopnov, kes mõistis et komandandi sõnad käivad ka poliitosakonna kohta. ,,Õige, poliitosakonna ülem. Võtke postid oma hoole alla,'' nõustus kindral. Juhtum Ruhnuga pani teda Riia lahe loodeosas asuvat saart uut moodi hindama. Tõepoolest, kas ei peaks seda kasutama Saaremaa lähistel paikneva tugipunktina ? Kui veel sellele lisaks panna Ruhnusse kas või ajutiselt alustele 130-mm rannapatarei ei pääse fašistide laevad Riia lahte-eriti aga Läti-poolse ranna äärt mööda... Jelissejev käskis staabil välja töötada Ruhnu hõivamise plaan. Kahe päeva pärast esitas Ohtinski selle kindralile.

Ajalugu

18

doc

Referaat Mart Saarest

väga intensiivsest loomingulisest tööst. Senini oli ta kirjutanud juba umbes kolmsada teost. Ja siis, 1921. a. sügissuvel, põles maja, kus Saar Tartus elas, koos helilooja teoste käsikirjadega tuhaks. Hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaulu, teoreetiliste teoste käsikirjad (muusika algteooria ja harmoonia õpperaamatud) jm. 8 Tartu muusikasõbrad püüdsid Saart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Ajakirjanduses tehti etteheiteid valitsuse haridusministeeriumile ükskõikse suhtumise pärast. Kirjutati, et helilooja, kes ei kirjuta operette ja fokstrotte, on vaene ja peab pidama teenistuskohta. "Sarnastes tingimustes siiski Mart Saare sarnast komponisti omada, on küll lihtne looduse kingitus või Jumala and Eesti rahvale," kirjutati "Päevalehes". Samuti nõuti, et

Muusikaajalugu

33

doc

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

käsitööoskuse, siis samavõrra kujundasid ja arendasid Kreegi loojaisiksust, tema muusikalist ja üldkultuurilist silmaringi Peterburi rikkalik kontserdielu ja läbikäimine teiste eesti muusikatudengitega. Eestlastest muusikaõppuritest tundis Cyrillus Kreek küllap mitmeid: trombooni-ja tuubaõpilast Johannes Muda, kellega jagati esimest üürikorterit; Juhan Aavikut, Anton Kasemetsa, August Topmani, Mart Saart, Heino Ellerit, Peeter Südat jt. Neist Elleriga oli Kreek arutanud õpingute ajal muusikateoreetilisi probleeme ning Mart Saar sai tema heaks kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes Kreegil aga Peeter Südaga, mis kestis kuni viimase ootamatu surmani 3. augustil 1920. Peterburis õppimise aastatel osales Cyrillus Kreek aktiivselt sealse eesti kogukonna seltsitegevuses

Muusikaajalugu

10

doc

Ajaloo referaat

rõõmustasid. Ka nemad tegid kingitusi. Paljudele meremeestele kingiti puust nooli ja muid taolisi asju. Relvi indiaanlastel ei olnud. Nad ei tundnud ka rauda. Kui Cristoph näitas ühele indiaanlasele mõõga, võttis ta selle kätte ja lõikas kohe sõrmi. Mõne aja pärast pöörduti koju tagasi. 28. oktoobril sõideti mööda Kuubast. Sõites Kuuba põhja poole 22. novembril, lahkus Pinta kapten Martin Alonson Pinzón oma laevaga, ja läks otsima saart nimega "Babeque". Talle räägiti, et sellel saarel peab leiduma väga palju kulda. Kui Christoph sellest teada sai, muutus ta maruvihaseks, kuid midagi ei saanud enam parata. Kolumbus sõitis aga Santa Maria ja Nia`ga edasi ja 5.detsembril jõudis ta Haiti saareni . Lipulaev sõitis jõuludel karile ja läks järgmisel päeval põhja. Kolumbus kasutas laevast järele jäänud osi ja ehitas väikese sadama, mille nimeks pandi La Navidad (jõulud)

Ajalugu

9

docx

Islandi Vabariik

ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. Riik Islandi kaart Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada

Geograafia

30

docx

ETV , eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühmadest ning nende seisukohtade

Meedia

8

doc

Inimese elukaar

Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a.  Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese

Psühholoogia

Kommentaarid (1)