Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Oluline teave komeedist (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Oluline teave komeedist #1 Oluline teave komeedist #2 Oluline teave komeedist #3 Oluline teave komeedist #4 Oluline teave komeedist #5 Oluline teave komeedist #6 Oluline teave komeedist #7 Oluline teave komeedist #8 Oluline teave komeedist #9 Oluline teave komeedist #10 Oluline teave komeedist #11 Oluline teave komeedist #12 Oluline teave komeedist #13 Oluline teave komeedist #14 Oluline teave komeedist #15 Oluline teave komeedist #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eveh Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Meteoriidid, asteroidid, komeedid

Teised ,,perioodilised" komeedid tiirlevad rohkem ellipsitaolistel orbiididel, mis ulatuvad ka kaugemate planeetideni. Üheks selliseks sabatäheks on ,,Halley" (pilt 4). Enamik komeete näib tulevat isegi Pluuto ja Neptuuni orbiitidest kaugemalt, see tähendab, et ka kusagilt Päikesesüsteemi äärealadelt. Neil kulub ümber Päikese tiiru tegemiseks miljoneid aastaid kuna nad on pikkaperioodilised komeedid. Kui taevasse ilmub komeet, on seda algselt näha vaid teleskoobiga kuid hiljem ka palja silmaga nähtav udune laik . nii hakkab ta järjest heledamaks muutuma ja moodustab viimaks Päikesest eemale suunatud lehvikutaolise saba. See võib jääda taevase pikaks ajaks ­ mõnest päevast kuni poole aastani. 11 Pilt 4. Komeet ,,Halley" Oluline on ka komeetidelt proovide saamine. Helendavate sabade jälgimine

Füüsika
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................

Füüsika
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

· keskmine tihedus: 2, 3 g/cm3 (0, 4 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 14 m/s2 (1, 2 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 25 km/s (2, 2 Maa paokiirust) 24 3.9 Pluuto Planeetidest kaugemal tiirleb ümber Päikese miljoneid väikesi taevakehi, mis on planeetide tekkimisest üle jäänud. Võimalik, et ka Pluuto pole päris planeet, vaid üks neist- asteroid või komeet. Pluuto on kõige kaugem planeet, see on väike ja väga kahvatu, mille kohta pole palju teada. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele ­ Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile (vt Joonis 15). Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×10 22 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm 3. (11) Joonis 15. Pluuto võrdlus teiste taevakehadega

Füüsika
thumbnail
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
8
doc

Referaat Universumist

nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes

Füüsika
thumbnail
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: 28. Päikesesüsteemi väikekehad Asteroid, Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese' komeet, Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest meteoriit, Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. meteoor

Füüsika



Lisainfo

Power pointi esitlus - kõige tähtsamad komeedid, millest koosneb, komeedi ehitus

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun