ÕLIPUU Õlipuu on Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse
Oliivipuu Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel alade. Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest
Oliivipuu 1. Mis liiki kultuur? Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. 2. Taime kirjeldus Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9%
Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: kollakas- kuni hallikaspruunid, peened, näärmekarvadega kaetud. Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Sordid: 'Albospica'; 'Aurea'; 'Globosa'; 'Gracilis; 'Jeddeloh'; ; 'Nana'; 'Pendula'; 'Ammerland'; 'Aurora'; 'Brandley'; 'Cole Prostrate'; 'Curly'; 'Hussii'; 'Minima'; 'Pygmaea'; 'Verkade's Recurved'; 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
