Oliivid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Oliivid


Õlipuude loodusliku kasvukohana on enamasti tuntud Vahemeremaad . Nad on suhteliselt aeglase kasvuga ning küllaltki pikaealised. Eakamate puude vanus ulatub koguni üle 2000 aasta. Oliive kui kultuuristatud õlipuuvilju on inimkond kasutanud juba ligi 6000 aastat.
Saagi korjamine
Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Pidevad külmakraadid alla -12ºC võivad nurjata võimaluse saada järgneval suvel üleüldse mingit saaki. Oliivipuud on see-eest küllaltki vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja põuatingimustele ning parimaks kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad alad.
Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest. Hoolimata masinkorje olemasolust, peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hilisema õlikvaliteedi kaotust. Sel viisil koguvad oma saagi reeglina siiski väiksemad oliivikasvatajad, sest suurte koguste puhul ei ole see praktiline.

Seega enamlevinumad meetodid on:
  • oliivide käsitsi korjamine puult;
  • suurte puust või plastikust „rehadega” oliivide kammimine võraokstelt maha;
  • oliivide kogumine peale looduslikku mahalangemist;
  • vanade ning jämeda tüvega puude puhul saab rakendada puutüvede pihta tagumist, kuni oliivid maha kukuvad ;
  • masinkorje, kus traktori vibreerivad kämblad raputavad puu tüve ja oksi ning kukkuvad oliivid kogutakse suurtesse võrkudesse. Võrgud aitavad hoida vigastamast oliive, lõplik korje tuleb siiski teha käsitsi ning raputamist taluvad vaid nooremapoolsed puud.

Oliivide korjamine toimub põhjapoolkeral oktoobri lõpust kuni veebruarini. Oliivid kogutakse puudelt kokku siis, kui sisalduv õlikogus on võimalikult suur ning viljade happesisaldus võimalikult madal. Selle üle otsustab oliivikasvataja. Peale oliivide kogumist, sorteeritakse viljad vastavalt küpsusele ja suurusele.
Tänapäeval leidub sadu õlipuu sorte , mille aretustöö on läinud kahes põhisuunas: õlioliivid, mis sisaldavad rohkesti väärtuslikku oliiviõli, ja lauaoliivid. Ent on olemas ka selliseid sorte, mis sobivad edukalt nii õlitööstusse kui pidulauale.

Oliivid

Õlipuu viljad on kujult kerajad luuviljad , mis tähendab seda, et oliivides peitub luustunud seeme. Nende kaal varieerub tavaliselt vahemikus 1,5–3,5g. pH maksimaalselt 8,5. Vett ja suhkruid on neis tunduvalt vähem kui teistes puuviljades, kuid seevastu leidub õli ja valke jällegi rohkem. Märkimist väärib ka oliivide vitamiinisisaldus: rasvlahustuvad vitamiinid A ja E ning vesilahustuvad B1, B2 ja C. Naturaalselt oliivides leiduvad fenoolsed ühendid- glükosiid oleuropeiin, hüdroksütürosool, türosool ja verbaskosiid- annavad oliividele kergelt mõrkja või kibeda maitse, sõltuvalt sordist, kasvukohast, küpsusastmest ja valmistusviisist. Samuti mõjutavad nad seedimist ning osaliselt oliivide värvust. Oliivides leiduvatel polüfenoolsetel ühenditel on ka inhibitoorne efekt mikroorganismidele, seda eriti piimhappebakteritele.

Oliivide töötlus
Kuna küpsed oliivid ei säili pikka aega, tuleb nad peale kogumist ja sorteerimist ööpäeva jooksul töötlejateni toimetada. Konserveerimiseks eelistatakse tavaliselt õlivaesemaid ja töötlusel oma viljakuju säilitavaid sorte. Hoidistada võib ka tooreid vilju
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Oliivid #1 Oliivid #2 Oliivid #3 Oliivid #4 Oliivid #5 Oliivid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heino Pärn Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Oliivid
  • Saagi korjamine
  • Oliivide töötlus
  • Oliiviõli
  • Oliivõlide klassifikatsioon
  • Oliiviõli kasulikkus
  • Kasutatud lingid
  • Kasutatud materjal

Teemad

  • Debaryomyces hansenii
  • Candida membranifaciens, C. manolise, Rhodotorula mucilaginosa
  • R. glutinis, Saccharomyces cerevisiae, Torulopsis delbruehii, Cryptococcus
  • D. Hanseii
  • D. hansenii, S. cerevisiae
  • C. membranifaciens
  • Lactobacillus plantarum
  • Lactobacillus bacteria
  • Hansenula anomala
  • Kasutatud lingid
  • Kasutatud materjal

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
doc
Oliivipuu
1
doc
Oliivipuu
10
pptx
Lipiidid
21
ppt
Lipiidid
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
62
doc
Toiduained
1
doc
Õlipuu
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !