Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. (6)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

29

odt

III kursuse materjal

Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari- Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fasistlike diktatuuride tõttu võimatuks. Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist.

Ühiskond

34

doc

Kodanikuõpetus III kursusele

samastada Lääne tsivilisatsiooniga. Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge", OÜ Fontese kirjastus 1999). 2 Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga. Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9. sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused.

Ühiskond

7

doc

Oleme Euroopa Liidu kodanikud, mida on see meile andnud?

parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjoni president oli 2004. aastani Romano Prodi.Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu.

Majandus

5

doc

Euroopa Liit ja Euroopa komisjon

Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust. 1981. aastal ühines EÜ Kreeka. 1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ juhtriigid lootsid nii tugevdada nende kolme riigi (Kreeka, Portugali, Hispaania) suhteliselt noori demokraatlikke süsteeme. Maastrichti leping 1992. aasta 7

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Tööhõive poliitika Eesti Vabariigis

1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmi

Majandus

45

docx

Euroopa Liit

ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel.Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2000. aasta märtsis võttis Euroopa Liit vastu Lissaboni strateegia, mis peab tagama Euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka konkureerimise maailmaturul selliste oluliste tegijatega nagu USA ja uued tööstusriigid. Lissaboni strateegia hõlmab innovatsiooni ja investeeringute edendamist ning Euroopa haridussüsteemide ajakohastamist, et viia need vastavusse infoühiskonna vajadustega. Samal

Geograafia

20

doc

Euroopa Liit

liikmesriigile, mõne liikmeriigi kehtestatud ajutised piirangud uutest liikmesriikidest pärit tööjõule kaovad. Täiendav teave reisimise kohta Euroopa Liidus ja ühisturust. Välismaale õppima Üle kahe miljoni noore on juba ELi programmide toel käinud õppimas või praktikal mõnes muus Euroopa riigis. ELi õpilasvahetusprogrammid ja piirülesed partnerlusprogrammid Erasmus ja Leonardo on hästi tuntud. Euroopa Liit ei otsusta koolitusprogrammide sisu üle, kuid tagab, et omandatud haridust ja erialast kvalifikatsiooni tunnustatakse ka teistes ELi riikides. Täiendav teave hariduse ja koolituse kohta Euroopa Liidus. Rohelisem Euroopa Euroopa kodanike ja liikmesriikide valitsuste oluline eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine. Seepärast teeb EL kõikjal maailmas jõupingutusi, et kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu. Tal on juhtroll Kyoto protokolli rakendamisel ülemaailmset soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside

Majandus alused

140

ppt

Euroopa Liit

Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998;  EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 ­ Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks!  EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950.a esitab Robert Schuman deklaratsiooni, millega tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ); 18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi kokkulepe; 1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele: - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) - Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM)  EUROOPA LIIDU LOOMINE Euroopa Ühisturu aluseks ja põhiseaduseks on Roomas 25. märtsil 1957. a

Euroopa liit

Kommentaarid (6)