Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Olümpiamängud 12. klass (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oli esimene eestlane kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal?
  • Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees?
  • Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel?
  • Millist esmaabi antakse kuumarabanduse puhul?
  • Millist esmaabi antakse ülekoormuse puhul?
  • Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks?
  • Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks?

Lõik failist

Olümpiamängud 12-klass #1 Olümpiamängud 12-klass #2 Olümpiamängud 12-klass #3 Olümpiamängud 12-klass #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisa1210 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.

Kehaline kasvatus
thumbnail
8
doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskek

Kehaline kasvatus
thumbnail
2
odt

Raamatu „EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006“ tutvustus

,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 ­ 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud selline, et me võim

Kehaline kasvatus
thumbnail
13
docx

Kergejõustik

Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter Col

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
4
xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumä

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai ­ 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli ­ 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president

Kehaline kasvatus
thumbnail
5
pdf

Spordikultuur Olümpia

Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3) Kes oli esimeste kaasaegsete OM mängude algataja ja kus ja millal need toimusid? Prantsuse pedagoog ja ajaloolane Pierre de Coubertin (01.01.1863-02.09.1937) läks ajalukku nüüdisaegsete olümpiamängude algatajana. ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas Panathinaikó staadionil 4) OM sümboolika - mis need on? Mida tähendavad OM rõngad lipul; deviis; olümpiatuli(kus süüdatakse ja selle teekond edasi) Olümpiadeviisi Citius. Altius. Fortius. (e.k. 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini') Olümpiarõngaid tõlgendatakse ka nii, et rõngad vastavad maailmajagudele: sinine sümboliseerib Euroopat, must Aafrikat, punane Ameerikat, kollane Aasiat ja roheline Austraaliat.

Sport
thumbnail
5
pdf

Nimetu dokument-1

Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3) Kes oli esimeste kaasaegsete OM mängude algataja ja kus ja millal need toimusid? Prantsuse pedagoog ja ajaloolane Pierre de Coubertin (01.01.1863-02.09.1937) läks ajalukku nüüdisaegsete olümpiamängude algatajana. ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas Panathinaikó staadionil 4) OM sümboolika - mis need on? Mida tähendavad OM rõngad lipul; deviis; olümpiatuli(kus süüdatakse ja selle teekond edasi) Olümpiadeviisi Citius. Altius. Fortius. (e.k. 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini') Olümpiarõngaid tõlgendatakse ka nii, et rõngad vastavad maailmajagudele: sinine sümboliseerib Euroopat, must Aafrikat, punane Ameerikat, kollane Aasiat ja roheline Austraaliat.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun