Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad)
Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 8 Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Kattesoomuste areng pärast viljastamist rohkemal või vähemal määral peatub ja tavaliselt pole käbidel kattesoomused nähtavad
SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga.
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus.
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt.
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4-
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat
kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed.
Tumepruun, Serbia kuusk omorika Palkani poolsaar 1 igi karvane Lisa Tunnused Kõrgus Võra Puit Seeme Käbi, vili Helepruun, piklik, Isaskäbid valmivad eelmise aasta okaste Lennutiib ümbritseb Koor õhuke, soomuseline Valkjas, vahel, emaskäbi eelmise aasta
Lineaalsed, asetsevad 1-kaupa Lineaalsed, asetsevad 2-, 3-, 5- Lineaalsed, asetsevad kas 3- kaupa pikkvõrsetel või 20-...75- kaupa lühivõrsetel männases või osa okkaid võivad olla soomusjad 1-aastased võrsed 1-aastased võrsed Okkad Okkad Perek. kadakas- kollakad kuni pruunid: rohelised igihaljad suvehaljad Juniperus Perek. nulg-Abies Perek. Perek.mn Perek.lehis- jugapuu-Taxus d-Pinus Larix Perek. kuusk-Picea Perek.ebatsuuga- Pseudotsuga Perek. tsuuga- Tsuga
........................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade mustast männist ja selle sortidest. Tuua välja liigi kasvupiirkonnad, kasvutingimused, liigilised eripärad ja nende kasutamine haljastuses. Samuti antakse ülevaade antud liigi võra- ja käbi kujudest, koore- ning okaste värvusest. Referaadi koostamiseks oli vaja tutvuda erineva kirjandusega ning uurida liigikirjeldusi ka internetist. 3 MUST MÄND (Pinus nigra) Must mänd on Lõuna-Euroopas lõuna- hispaanias ja Püreneedest kuni Krimmini ning ka Väike-Aasias) katkendlikult (pms mägedes) kasvav ning morfoloogiliste tunnuste
või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor
Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid. Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra- Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud, sageli tipp kilpjas Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel. LEHIS Larix
.......................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik..................................................................................................... 7 1.1.4Võrsed, pungad ja okkad............................................................................7 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud.........................................................................8 1.1.6Käbid ja seemned.......................................................................................8 1.2LEVIK JA KASVUKOHAD............................................................................................9 1.3ELUIGA....................................................
muld Haljstuses, marjapõõsana Kasutamine emassort ´Julia´, isassort ´Romeo´ Sordid väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel Märkused MUST AROONIA Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1,5-3 m Kõrgus kõrge püstine põõsas Kasvukuju noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, saagja servaga, kuni 10 cm pikad ja kuni 6 m laiad, pealt läikivad, tumerohelised, alt karvased. Pearool tumedad täpid. Külgrood ei jõua lehe servani, vaid hargnevad. Lehed Sügisel lehed punased õied valged, kuni 35 kaupa kilpjates kännasõisikutes Õied
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas
(9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid, vahel
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline
erkpunased. Leheroots 2-4 cm. Koor, Koor hallikas, tüvi tumehall, tüvekoor helehall, Võrsed on tüvekoor hallikas, Võrsete ja vanemas eas peenerõmelise sile või piklike peened ja sile või pikuti pungade võrkjas korp, tüvi korbaga. Noored ribadena punakad, lõhenev. Võrsed tunnused sageli kõver. võrsed kestendav. Noored noorena sinakasrohelised
Weigela praecox Kolkwitzia Varjane veigela Kolkvitsia Viburnum opulus Laburnum H. lodjapuu 9 10 SIBERI KONTPUU Lühiiseloomustus Siberi kontpuu (Cornus alba) kõrgus on kuni 3 meetrit, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise
Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad. Seemnete varisemine algab aprillis. Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik, laasub hästi ja varakult algab puistu isehõrenemine. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades). Tormikindel, kiirekasvuline. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge
vastupidav. Hea talvekindlus. 3.2 Ilupuud ja põõsad Mikrobioota (Microbiota decussata) Maapinda kattev madal põõsas. Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel rohelised, talvel pronksjaspruunid.Kõrgus 0,3-0,4 m, laius 1-1,5 m. 8 Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja- Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses.
vigastada noori võrseid. Kuna taim ajab ohtralt juurevõsu, siis tuleb seda igal aastal eemaldada, muidu tekib laienev võsa. Liiga palju kasve sunnib üksikuid varsi kiiresti pikkusesse kasvama ja vajaliku jämeduse puudumisel murduvad uued varred kergesti. Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad (Aianduse Entsüklopeedia 2010). 3. Magnolia - perekond Magnoolia Magnoolia ladina k. Magnolia on heitlehine valgete lõhnavate õitega, kuni 3m kõrguseks kasvav
§ Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena
seda igal aastal eemaldada, muidu tekib laienev võsa. Liiga palju kasve sunnib üksikuid varsi 7 kiiresti pikkusesse kasvama ja vajaliku jämeduse puudumisel murduvad uued varred kergesti. Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad. KUSLAPUU (Lonicera) Iseloomustus Kuslapuu on Lonicera uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsas. Kuslapuu perekonnas on meil kaks looduslikku liiki: harilik ja sinine kuslapuu. Harilikku
e) Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana. 6. Okaspuude metsakasvatuslik iseloomustus Harilik mänd Pinus sylvestris Männi perekond on okaspuude liigirikkaim. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd). Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes ja kahekaupa, sinakasrohelised. Käbid piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantneon, väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Ehituses, mööblitööstuses. Haruilik kuusk Picea abies Sirgetüveline. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Okkad tumerohelised.
Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva. Harilik kadakas 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun ja kestendav. Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis. Okkad püsivad umbes 4 a. Õied moodustuvad sügisel, õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on see roheline, hiljem sinakasmust, sisaldab 1- 3 seemet. On külmakindel, juured om maapinnalähedased, talub hästi kuivust ja kõrget temp. Kasvab liiv- ja loomuldadel. Kasutatakse haljastuses. Puit on tihe, sitke, aromaatne kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasut alkoholitööstuses. Harilik jugapuu kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, 1.8-3.5 cm pikad, püsivad puul 4-8 a
turvalise pesapaiga paljud linnud, sealhulgas ööbikud (Wikipedia). 2.5. Prunus Ploomipuu 2.5.1. Kirjeldus Ploomipuud kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda, toompuu perekonda (Prunus) ja ploomipuu alamperekonda. Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
