Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad #1 Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad #2 Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad #3 Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad #4 Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad #5 Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad #6 Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eeliisabethhhk Õppematerjali autor
Põhjalik konspekt neis kohtades elavatest taimedest, loomadest ja sealsetest elutingimustest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Põhjalik loodusvööndite tabel

ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas

Geograafia
thumbnail
4
docx

Parasvöötme metsad ja rohtla

samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega

Geograafia
thumbnail
3
docx

loodusvööndite kokkuvõte

Loodusvööndite kokkuvõte Looduvöönd Asend Kliima Veestik ja Taimestik Loomastik Inimtegevus mullastik Jäävöönd Arktika- Kogu aasta väga Igilumi ja igijää- Mikroskoopilised Liigivaene. Eskimod elavad polaaralaümber külm. Lumi ja jää külmunud lumi ja vetikad ja Jääkarud, hülged, Põhja-Ameerikas põhjapooluse ei sula kunagi vesi, mis ei ole seened, tekivad keiserpingviinid Inimesed Antarktika- ära. Suvi on väga palju aastaid ära jää ja lume ja kalad püüavad kala, polaaralaümber lühike ja jahe, sulanud pinnale hülgeid lõunapooluse sul

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
4
docx

MAAILMA METSAD

Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik

Geograafia
thumbnail
20
odp

Loodusvööndid

Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril

Geograafia
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Asub põhjapoolkeral · Talvel põhjatuuled, suvel lõunatuuled · Vähe sademeid · Igikelts · Pinnas soostunud · Kidur taimestik · Maavarade kaevandamine OKASMETSAD: · Suurima levialaga loodusvöönd · Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad · Kuusk, harilik mänd ­euroopas , seedermänd, lehis ­ Aasias · Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA ­ JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ­ ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ­ ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED:

Geograafia
thumbnail
10
docx

Loodusvööndid

· Igapäeased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. · Metsade hävitavime kutsub esile ka maapinna ärauhtumise- erosiooni. · Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km² suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonasel madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks. Rohltad. · Seal on valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. · Rohumaad jagatakse kaheks suureks tüübiks: 1. Palavöötme rohtlad e. Svannid- asuvad ekvaatori läheduses, kus on alati palav. Savannid on eraldi lehel. 2. Parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad- asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Välja viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamustes ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe.

Geograafia
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

(pampa), Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4. Mullastik ­ mustmullad ­ kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks) 5. Taimestik ­ kõrrelised, rohtkate 6. Loomastik ­ loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud. 7. Inimtegevus ­ maailma suurimad teraviljalkasvatuse piirkonnad. Karjakasvatus. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS 1. Kliimavööde ­ parasvööde 2. Kliima ­ kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima ­ sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima ­ kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe 3. Piirkonnad ­ Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina 4. Mullastik ­ pruunmullad ­ toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun