Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. 9.b Mürgisus · Uuritakse loomade peal. · Ei tohi aurusid sisse hingata, Välja arvatud lõhnaained), ei tohi maitsta. · Peab kandma kummikindaid. · Mõnikümmend grammi keedusoola süües või inimene surra. · Raskmetallide kogunemine organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus ·
Tarbekeemia tooted ● I Pesemisvahendid - seebid, šampoonid, pesupulbrid. ● II Värvid ja liimid – peamine koostisosa on polümeerid, nakkuvad pinnaga, kuhu neid kantakse, tihti kasutatakse valmistamiseks lahusteid. ● III Ravimid – valmistatakse peamiselt sünteetilistest orgaanilistest ainetest, võivad olla mürgised. ● IV Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid – võivad olla mürgised ning ohtlikud. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ● Ohutusnõuete täitmine on elu ja tervise hoidmiseks väga tähtis. ● Ained võivad olla väga ohtlikud, kui nendega valesti käituda. ● Kui kõikidest ohutusnõuetest kinni pidada, saab ka suurtes kogustes ohtlike ainetega ohutult töötada. Mürgisus ● Paljud kemikaalid on mürgised. ● Mürgisust uuritakse katseloomade peal. ● Mürgisust on keeruline täpselt kindlaks teha. ● Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Inimene on loonud üle 100 000 uue kemikaali ehk aine, mida ei ole iial varem Maa looduskeskkonnas leidunud. On raske täpselt kindlak määrata, millised kemikaalid on mürgised. Näiteks keedusool, kui seda korraga mõnikümmend grammi ära süüa, võib olla inimesele surmav. Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete
putukatõrjevahendid orgaaniline aine, glükoos, putuka- ning tärkliseklistiir ja lisaained taimetõrjevahendid. Tõrjevahendid: võimalikult Ravimid raviva toimega, mürgised, kuid kiiresti tõrjevahendid tõesti lagunevad. tõrjuvad, kuid mürgised. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Ohutusnõuete täitmine on väga tähtis! Nii hoiad oma elu ja tervist. Mida tuleks arvestada kemikaalidega töötades? Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata.. Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead)
on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead) Tuleohtlikus Põlema süttib lahustite Eeter, bensiin, etanool, aurude ja õhu segu. atsetoon, jne Väga paljud lahustid on tuleohtlikud, enamus
raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik 1) Süsiniku leidumine looduses. 2) Iseloomustada grafiiti ja teemanti (koostis, omadused, miks erinevad, kasutusalad). 1) Leidub looduses nii lihtainena kui ka ühendite koostises. Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse, seega leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 2) Grafiit ja teemant on süsiniku allotroobid. Teemant on värvitu kristalne aine, looduslik vääriskivi ja
Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse
EELKÕIGE LUGEMISNAUDINGUKS, MITTE AGA PRAKTILISEKS KASUTAMISEKS !! Gunzenbomz Pyro-Technologies arvamuse kohaselt on oluline, et igaüks saaks aimu, kui imelihtne on terroristil oma akte sooritada, ning see ongi käesoleva väljaande eksistentsi põhjuseks. 1.1. SISUKORD. LK. 1 2.0. LÕHKEAINETE JA RAKETIKÜTUSTE OSTMINE LK. 3 2.0.1 Must püssirohi LK. 3 2.0.2 Pürodeks LK. 4 2.0.3 Raketipüssirohi LK. 4 2.0.4 Püssirohi LK. 4 2.0.5 Sähvatav püssirohi LK. 4 2.0.6 Ammooniumnitraat LK. 4 2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE LK. 4 2.1.1 Lukkude lahtimuukimise tehnikad LK. 5 2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS LK. 6 2.3 KEMIKAALIDE ETTEVALMISTAMINE LK. 7 2.3.1 Lämmastikhape LK. 7 2.3.2 Väävelhape LK. 8 2.3.3 Ammooniumnitraat LK. 8 3.0. LÕHKEAINETE RETSEPTID LK. 8 3.0.1 Lõhkeainete teooria LK. 8 3.1. LÖÖKLÕHKEAINED LK. 9 3.1.1 Ammoonium trijodiidkristallid LK. 9 3.1.2 Elavhõbepaukhappe sool LK. 9 3.1.3 Nitroglütseriin LK. 10 3.1.4 Pikraadid LK. 11 3.2
Kõik kommentaarid