50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K2rruke
Õppematerjali autor
Nüüdki on esimene asi käsi külma vee alla torgata, kuid nahale hangunud rasvajäägid tuleb ettevaatlikult eemaldada. Kõige hullem on, kui kuum rasv satub silma. Loputa silma kohe külma veega, seejärel kange teega. Kindluse mõttes mine ka silmaarsti juurde. Kui oled tulist suppi maitstes kõrvetanud keelt, aitab jällegi tee. Hoia külma teed mõni minut suus - tees sisalduv taniin rahustab ärritunud limaskesti. Põrutuse puhul aitab jäätükk Ka köögis võib juhtuda väikesi põrutusi: lihahaamer lööb näpu pihta või pudrunui kukub varba valusaks. Esmaabi otsi sügavkülmast: võta jääkuubik, keera see salvräti sisse ja aseta põrutatud kohale. Korda seda protseduuri päeva jooksul mitu korda, kui vaja, kasuta jääkuubikut järgmiselgi päeval. Kui kolmandal päeval pärast õnnetust pole punetus ja paistetus kadunud, asenda külm kompress soojaga. Kõige lihtsam on viinakompress:
Suitsuanduri vajalikkusest ei saada meil kahjuks alati aru. Arvatakse, et kui maja on kivist, siis pole tuld vaja karta. Põlemise tagajärjel tekkivad mürgised gaasid võivad tappa väga kiiresti. Mida varasemas faasis tulekoldest välja saab, seda parem. Suitsuandur annab ohust varakult märku. Tulekustuti kööki - klaasriidest tulekindel tekk (suurused ca 120x120 cm või 120 x 180 cm) peaks olema iga perenaisel köögis käepärast väikeste tulekollete lämmatamiseks. Sobivaim vahend rasvade (rasva-põlengu kustutamine veega põhjustab sageli suurema põlengu) ja väiksemate seadmete (kohvimasin, raadio, televiisor) kustutamiseks. Tulekustuti on lihtne kasutada, väiksema tulekolde kustutamiseks kulub keskmiselt 5-10 sekundit. Kustutil näidatud juhiseid järgides saab kustutamisega hakkama iga pereliige, ka suuremad lapsed .
· Pupillide laienemine (ei ole absoluutne sümptom) Kliinilise surma aeg lüheneb kõrgetel temperatuuridel ja pikeneb madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine kuni 45 minutit). · Elustamine on efektiivne ainult kliinilise surma korral. · Elustamine lükkab edasi bioloogilise surma teket. 2. Tegutsemisjuhised Esmane tegutsemine elustamisel kliinilisest surmast 4 · Kindlusta ohutus sündmuskohal · Selgita välja kannatanu seisund ja elustamisvajadus Kui elutunnused puuduvad · Kutsu appi, kui abi ei ole veel kutsutud, või lahku korraks kannatanu juurest abi kutsumiseks · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2...5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10 ml/kg (700...1000 ml) kestvusega kuni 2 sekundit ühe hingamise kohta
Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, dusiruumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon. 7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava materjaliga. 7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning dusiruumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid