Turvalisus internetis Ei tohiks kindlasti kasutada oma vanust, aadressi, telefoninumbrit, kooli nime, klassi, ema-isa / õe-venna või sõprade nime, ametit, vanust, telefoninumbrit. Mitte riputada üles sotsiaalvõrgustiku pilte, kus on näha kasvõi natukenegi paljast ihu, siis on päris suur tõenäosus, et tänu sellele pildile võib sattuda halbade kavatsustega inimeste küüsi. Internetis suhtlemine ei anna õigust teistega halvasti rääkida või neid ebaõiglaselt kohelda. Tea, et isegi kui Sa ei kirjuta oma nime, on võimalik teha kindlaks, millisest arvutist kommentaar saadetud on. Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal on ka palju ebatäpset ja valet informatsiooni. Ole tähelepanelik info suhtes! Kui sa näed üleskutset vihkamisele või vägivallale, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale või kooli psühholoogile.
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
..................................................................................................................... 70 4 4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 5. E-turunduse seire ................................................................................................................... 71 6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 Summary................................................................................................................................... 78 Kasutatud allikad ....................................................................................................
Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a
), teenindatava kliendi peale kuluva aja võrreldes teiste teeninduskanalitega jne. Elektroonilise teeninduskanali alla käivad järgmised suhtlusvahendid: telefon kiri posti kaudu (sooviavaldused, kaebused, pretensioonid, järelpärimised, müük, toodete tutvustus jms.) kiri faksi kaudu e - kiri interneti vahendusel teeninduskeskkonna või siis informatiivse web-i lehekülje peal pakutav võimalus suhelda firma klienditeenindusega teenuste keskkond internetis, mis võimaldab kliendil ise endale teenust tellida või osutada (näiteks pankade internetipanga programmid) Igas teeninduskanalis on oma spetsiifika, kuid põhitõed - teeninduskompetentsus - kehtivad kõigis. Telefoniteenindaja puhul ei pöörata tähelepanu niivõrd töötaja visuaalsele ilule, kuivõrd tema hoiakule, diktsioonile ja häälele. Kirja teel teenindajal peab olema selge ja korrektne kirjalik väljendus, teadmised õigekirjast ja kirja vastavat ülesehitusest.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
salat, aedviljad kartul, teraviljatooted 5. Täida ülesanne. • Jaga taldrik osadeks. Jälgi ette-antud joonist. • Paiguta toit (makaronid, hakk-kotlet, hautatud aedviljad) õiges hulgas taldrikule. Kirjuta juurde. 28 Toiduta ei saa! 1. Loe. Eleriin sattus internetis surfates ühe modelli blogi peale. Seal kirjeldas 19-aastane neiu oma tegemisi: ... Ma alustasin dieedi pidamist juba 14-aastaselt. Toitun praegu vaid puuviljadest – söön päevas mõnikord ühe õuna, mõnikord terve banaani. Liha ja leiba ei söö üldse. Ma ei tohi midagi üleliigset süüa. Kardan, et mu kaal võib tõusta. Sõbrad küll ütle- vad, et ma näen liiga kõhn välja, aga tegelikult võiksin ma veel ühe kilogrammi alla võtta.
wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response. Thus three groups of researchers, unaware of each others’ research, began inventing packet switching as an alternative to circuit switching. This pretty much laid down groundwork for nowadays Internet. In 67(I think?) the overall plan for ARPAnet was published, the first packet-switched computer network and the ancestor of today’s Internet. By 72 ARPAnet had grown from four to fifteen nodes and the first host-to-host protocol was completed. Since the latter was created, it was possible to begin developing applications. 1972-80 The initial ARPAnet was a solitary, closed network. To communicate with a host one had to be physically connected to another ARPAnet IMP
Kõik kommentaarid