Odüsseia Raamatu nimi-Odüsseia Raamatu autor-Homeros Jumalate koosolek.Athena nõuanne. Kümnendal aastal pärast Trooja vallutamist kogunevad jumalad koosolekule.Athena palvel otsustatakse,et Odysseus,kes ikka veel on sunnitud olema haldjas Kalypso saarel,võib koju tulla.Athena lendab Ithaka saarele,võtab Menthese kuju ja laseb Odysseuse pojal oma murest rääkida.Ta soovitab,et Telemachos rahvakoosolekul käsiks Odysseuse vara raiskavad Penelopeia kosilased majast lahkuda ja ise sõidaks isast teateid kuulama.Telemachos muutubki nüüd julgemaks ja kutsub kosilased turuväljakule. Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku
· Erinnüste ülesanne oli karistada patuse · d; nägid kohutavad välja(juuste asemel olid maod, silmadest tilkusid vere pisarad) · Sellest ajast peale valitses maailma jumal Kronos, koos oma õest kuninganna Rhea'ga · Neil sündisid lapsed, kelle Kronos alla neelas · Kui Rhea oli sünnitanud kuuenda lapse Zeusi, otsustas ta selle lapse elu säästa: ta pani mähkmete sisse kivi ja andis siis selle Kronosele Kronos neelas kivi alla · Zeus sundis Gaia abil Kronost lapsi välja oksendama, Kronos oksendas · Tuli suur sõda titaanide(v: Kronos) ja olümplaste (v: Zeus) vahel, kestis kaua · Prometheus(titaan) oli tark ja olümplaste poolel olümplased võitsid sõja · Zeus vabastas ka 100käelised koletised vangist · Järgnesid hirmsad karistused · Karmim karistus oli Atlasel: ta peab igavesti kandma oma turjal maailma ja taevavõlvi 12 olümplast · elasid Olümposel
Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele
Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Sündmustik Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel
isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul
Odüsseia Kokkuvõte ''Odüsseia'' räägib seiklusrikkast reisist, mille Odysseus tegi läbi merd pidi. See reis kestis palju aastais ja lõppes pärast rohkeid katsumusi õnnelikult, nii et Odysseus jõudis jälle koju Ithakale oma armastatud perekonna juure! Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus
suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. Päikesejumal Heliost ei nimetata poeemi esimestes ridades asjata. Just tema vihastas Odysseuse kaaslaste peale, kes said hakkama pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios kaebas Zeusile. Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele.
Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks
Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudumise jumalanna.Zeusi lemmiklaps. Artemis(Diana)-valitsemispiirkond-ööd, metsad ja jahid. Iseloomulikku:Apolloni kaksikõde, parim kütt, ta loom oli emahirv. Demeter(Ceres)-valitsemispiirkond-põllundus.Iseloomulikku:viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar.
ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)
· Lood Odysseusest, kreeklaste nupukamast ja kavalamaist vägilasest · Koosneb rohkem kui 12000 värsist · Loodud vähemasti pool sajandit hiljem kui Ilias · Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja sõda · sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel Ülevaade Odüsseia sisust · Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel · Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas,
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2
vastsündinud Parise, sest oraakli sõnade kohaselt pidi laps tooma linnale õnnetust; Paris kasvas üles karjasena mägedes; hiljem pöördus ta Troojasse vanemate juurde tagasi ning põhjustaski Trooja hukkumise; Paris surmas Achilleuse, kuid suri ise kreeka sõjamehe Philoktetese mürgisest noolest 5 Helena ilusaim ja ihaldatavaim naine, Sparta kuninganna Leda ja Zeusi (peajumal tuli Leda juurde luige kujul) tütar, Klytaimestra ja Kaksikute (Disokuuride) õde; tema rohked kosilased, kelle hulka kuulus ka Odysseus, tõotasid viimase nõuandel, et tunnustavad ja kaitsevad seda, kelle Helena neist valib; Helena abiellus Menelaosega, kellest seetõttu saigi Sparta valitseja; Menelaose vend Agamemnon nais Helena õe Klytaimestra PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo
Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe "Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu,
"Odüsseia" faabula *Odysseus on olnud oma kodusaarelt Ithakalt lahkunud juba 20 aastat tagasi. *Oma teel koju kohtub Odysseus koos kaaslastega esimesena kikonite rahvaga. Odysseus koos kaaslastega rüüstavad Ismaros linna, kuid kilkonid tulevad abiväega tagasi, sundides Odysseuse põgenema. *Järgmisena kohtuvad nad lotofaakidefa, kes väliselt näivad heatahtlikud, kostitades meremehi lootosega, kuid tegelikult varitsevad ohud selle söömises sööjatel kaob mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. *"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse
Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2
aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna Hera- taevajumalanna Ares- sõjajumal Athena- tarkusejumalanna, Ateena linna kaitsja Apollon- valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette
tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. 3.2 Lühike sisukokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse
Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad Poseidon (Neptunus) - merejumal Hades (Pluto) - allilmavalitseja Hestia (Vesta) - kodukoldejumalanna Athena (Minerva) - tarkusejumalanna Apollon (Apollo) valguse korrajumal
Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Eros armastusjumal (Aphrodite poeg) Atribuut tunnus Gorgoneion kilbil olev Medusa. See oli Athena ( sõjajumalanna) atribuut. Medusa pilk kivistas. Kassandra 50 venna ainus õde(Parise õde) ta isa oli Priamos. Kassandra oli selgeltnägija. Kassandra hüüded halva ettekuulutamine. Kui keegi oleks Kassandra ettekuulutusi uskunud, jälginud, oleks saanud halbu asju vältida. See oli tema karistus, et keegi teda ei uskunud . Luik ja Leda Leda oli Sparta kuninganna. Zeus läks luigena tema juurde. Peale seda tulevad 4 muna
taevast. Kõik see asus kaose ehk korratuse seisundis. Siis eraldusid sellest kaosest jumalatar Gaia (maa) ja jumal Uranos (taevas) . Gaiast ja Uranosest sündisid võimsad titaanid. Uranos, kartes, et lapsed võiksid talt võimu ära võtta, sulges titaanid maa alla sügavasse kuristikku. Kuid ühel neist, Kronosel, õnnestus vabastada titaanid. Kronos võttis nende abil isalt võimu ja hakkas ise maailma valitsema. Seda jumalat asendas omakorda peale ägedat sõda ta noorim poeg Zeus. Zeus ja teda ümbritsevad jumalad elasid muistendi järgi Olümpose mäel (Tessaalias), mispärast kreeklased nimetasid neid olümplasteks. Section III.2 Kreeka jumalad Peale võitu jaotas Zeus enda ja oma poolehoidjate vahel võimu kogu maailma üle. Teda ennast peeti kõue ja välgu jumalaks. Ta naine Hera sai taeva valitsejaks. Oma venna Poseidoni hooleks andis Zeus mere, teise venna Hadese hooleks allmaailma valitsemise. Apollon sai
· Artemis- loomade, jahijumalanna Homerose eeposed: Ilias- lugu kreeklaste sõjast Trooja linna vastu. Kujutab 50 päeva 10. sõjaastal Kõik algas sellest, kui titaan Prometheusile ennustati, et ta ei tohi merenümf Thetisega abielluda, sest too olek ta muidu troonilt tõuganud. Ohu vältimiseks pani ta Thetise paari Peleusega. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris. See vihastas, ja viskas rahvasekka õuna kirjaga kõige kaunimale. Selle peale läksid tülli Athena, Aprhrodite ja Hera. Nende kohtunikuks tuli Paris ( trooja kuninga Priamose poeg). Tema valis võitijaks Aphrodite. (lubadus saada endale kõige kaunim naine. Kõige kaunim naine Helena oli siis juba abielus Sparta kunnga Menelaosega. Paris röövis Helena ja sellepärast kuulutatigi Trooja vastu sõda. Trooja hävis tänu trooja hobusele. Eepos: Agamemnon läks tülli Achilleusega kuna, Achilleus ei saanud seda mida ta tahtis. Kõik
Athena Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega. Üks Olümpose kolmest neitsist. Ateena linna kaitsja. Atlas titaan, kes kandis enda õlul taevavõlvi. Prometheuse vend. Augeias Elise kuningas. Aurora koidujumalanna Castor - Sparta kuninga Tyndareose ja Leda poeg. Polluxi vend. Nad tõsteti Kaksikute tähtkujuks taevasse. Cerberus(Kerberos) Kolmepealine koer, kaitses Hadese väravaid. Cupido armastusejumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Tema nooled panid armuma kõik, keda need tabasid. Charon paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe. Daidalos kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele, kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse.
varustusega sõtta minna. Toimub suur võitlus Patroklose ja Parise venna Hectori vahel, mille Hector võidab ja võtab ka varustuse endale. Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks. Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki. Kättemaksuks sõbra tapmise eest veab Achilleus Hectori keha mööda Trooja linna, mida Trooja kuningas Priamos näeb. Ta läheb kinkidega oma poja keha lunastama, mille Achilleus tagastabki. Eepos lõpebki Achilleuse ja Priamose leinaga. Midas Midas oli Früügia kuningas, kes kostitas enda juures 10 päeva Backhose kaaskonnast mahajäänud joodikut Sileeni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
