(tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis, siis võib klassi nime (ja punkti) ära jätta. Näit. Math.sqrt (2.); Isendimeetod (instance method) on rakendatav mingile etteantud objektile (seda
Arrays 1. Delete certain integer from array int[] massiv={}; int b = 5; int count = 0; for (int i : massiv) { if (i == b) count++; } int[] temp = new int[massiv.length - count]; int x = 0; for (int j = 0; j < massiv.length; j++) { if (massiv[j] != 5) temp[x++] = massiv[j]; 2. Find the longest numbers sequence (for example out of array [1111223344] -> sequence of number 1) int[] massiv = {}; int count = 1; int result = 0; int number = -1; for (int i = 1; i < massiv.length; i++) { if (massiv[i] == (massiv[i-1])) { count++; } else { count = 1;}обновляем, если цифра поменялась if (result <= count) {
Hulk E Tipupaaride hulga alamhulk. Lihtgraaf Silmuste ja kordsete servadeta orienteerimata graaf. Ekstsentrilisus Suurus, mis näitab tipu lühima tee pikkust temast kõige kaugemasse punkti. Arvutatakse valemiga: e(v) = max {d(u, v)| u kuulub hulka V } , kus d(u, v) on tipu u kaugus tipust v (lühima tee pikkus tipust u tippu v). Klass Objektorienteeritud programmeerimisel keelekonstruktsioon, mille põhjal luuakse objekte. Klass kirjeldab kindla objekti tüübi ja käitumise. Meetod Klassiga seotud funktsioon(id). Kujutis ehk Map Andmekogum, kus on võtmete hulga igale elemendile vastavuses üks väärtuste hulga element. Loend ehk List Loend on korrastatud andmekogum. Massiiv ehk Array Järjestatud andmete kogum
Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all mõtlen ma seda, et meil on üks suvalise nimega klass, mis hoiab endas staatilist main nimega funktsiooni (sellest veidi hiljem). Klassid on selleks, et hoida erinevaid programmi osi eraldi. Näitena võib tuua maja. Maja puhul on klassideks näiteks sein, aken, uks, katus, vundament jne. Maja elamiskõlblikuks muutumiseks on vaja Main klassi. Klassid koosnevad funktsioonidest. Java programm koosneb p
IDK0051 2. loengutesti kordamisküsimused kevad 2015 1. Kas erind (exception) on objekt? Spetsiaalne Throwable-tüüpi objekt vigade haldamiseks Javas. Oskame ette näha olukordi, kus programm ei pruugi käituda soovitult Võib-olla suudame programmi töö taastada Informeerime kasutajat veast viisakal moel try { new Item(8); } catch (Exception e) { System.out.print(e.getMessage()); } Lisaks võimalik finally osa – täidetakse alati kui programm ellu jääb Exception ex = New Exception(„Viga”) : tavaline uue objekti loomine konstruktorile anname String-tüüpi argumendi „Viga” catch (SomeException e) : püütakse kinni SomeException-tüüpi objekt, mida saab kasutada nime „e” abil 2. Mis vahe on kontrollitud (checked) ja kontrollimata (unchecked) erinditel? Checked exceptions – kontrollitud erindid: Informeerivad kasutajat olukordadest, kus normaalse töö taastamine on võimalik, Kasutaja peab nende
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane Microsofti Eesti esinduse juht Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina Veebistuudiumis. Juhendis antakse edasi põhiteadmised, mis on vajalikud andmebaasipõhiste ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks. Koostades alustasime põhitõdedest ning väga keerulisi konstruktsioone ei käsitle. Selle juhendiga töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis
Kõik kommentaarid