ORGANISMIDE PALJUNEMINE (0)

ORGANISMIDE PALJUNEMINE
Mittesuguline

• Vegetatiivne
  
• Eoseline
  

Suguline

• Partenogees
  
• Viljastunud munarakust
  

Mittesuguline

• Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu
  

Vegetatiivne

• Ostepooldumine rakkudel
  
• Pungumine
  
• Võsund
  
• Sigikeha
  
• Õistaimed
  
  • Lehe, varre, juure või varre muudandite abil ( sibul , mugul, risoom )
    

Eeoseline paljunemine

• Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel
  
• Järglased on geneetiliselt identsed
  
• Paljunemine on kiire
  
• Korraga palju järglasi
  
• Paljunemiseks on vaja 1 organismi
  

Suguline paljunemine

• Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust
  
• Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest
  
• Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (hermafrodiidid)
  
• Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt
  
• Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill)
  
• Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu
  

Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine ).
Õistaimedel toimub kaheviljastumine
Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi)
Üks sperm viljastab munaraku → idu
Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm
RAKUTSÜKKEL

• Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel
  
• Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab
  
• Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon
  
• Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
  
• Rakutsüklis viiakse paljunema või surma
  

Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53.

• Apoptoos on vajalik:
  
  • Vanade rakkude kõrvaldamiseks
    
  • Sõrmede, varvaste jne tekkimisel
    
  • Mutatsioonidega rakkude hävitamiseks
    

Mitoos - eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ja geneetiline identsus

• Mitoos on vajalik:
  
  • Surnud rakkude asendamiseks
    
  • Kasvamine
    
  • Paljunemine
    
  • Haavade paranemine
    

Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon ja siis selle õigsuse kontroll

• Kui vigane
  
  • Väikse vea korral parandatakse teise ahela baasil
    
  • Ulatusliku vea korral on kolm võimalust – rakk viiakse apoosi, immuunsussüsteemi rakud hävitavad selle, kui immuunsussüsteemi killerrakke vähe siis tekib kasvaja
    

Mitoosil on 4 etappi

• Profaas
  
• Metafaas
  
• Anafaas
  
• Telofaas
  

MEIOOS
Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda, tekivad haploidsed rakud

• Meioosi teel tekivas sugurakud
  
• Enne meioosi toimub DNA replikatsioon
  
• Meiossis toimub kaks järjestikust lagunemist
  

1. profaas – homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning võib toimuda kromosoomide ristsiire ehk krossingover – kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi
1. metafaas – homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
1. anafaas – kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest
1. telofaas – telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani , kromosoomid ei keerdu lahti
2. profaas – meioosikäävi moodustumine.
2. metafaas – sama mis mitoosis
2. anafaas – sama mis mitoosis
2. telofaas – kääviniitide kadumine, tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine
Tekivad 4 tütarrakku, mis erinevad geneetiliselt emarakust, kromosoomide arv on kaks korda väiksem. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku
GAMETOGENEES
Võrreldavad tunnused
Spermotogenees
Ovogenees
 Paljunemine
Kasvamine
Küpsemine – meioos
Transformatsioon
2) Koht
Munandite torukestes, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
Munasarjas
3) Vajalikud tingimused
Kehatemperatuurist madalam temperatuur
Kehatemperatuur
4) Eellasrakud
Spermatogoonid
Ovogoonid
5) Mitoos
Algab murdeeas
Algab ja lõppeb looteeas
7) Tulemus
4 spermatosoidi
Üks viljastamata munarakk ja kolm polütsüüti
8) Lõpp
Praktiliselt elu lõpuni
Menopausini (u. 45-50 a.)
9) Transformatsioon
Toimub
Ei toimu
Sugurakkude eripärad

• Haploidse kromosoomistikuga
  
• Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (keharakus 1/10; munarakud 1/100; sperm 1/1)
  
• Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised
  
• Kõrgelt diferensteeritud, st raku eri osad on erineva bioloogilise täthtsusega ja saatusega
  

Spermatosoid

• Pea – tihedalt kokkupakitud DNA + ensüümid mis lagundavad munarakukesta
  
• Keha – kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid
  
• Saba – vibur liikumiseks
  
• Viburite arv erinevatel organismidel erinev (imetajatel 1)
  

Munarakk

• Emaskest – munarakk sünteesib ise
  
• Rebu
  
• Valgukest – kaitseks
  
• Nahkkest – hoiab koos
  
• Lulskest – annab tugevuse
  

Ovulatsioon – munrakk vabaneb munasarjast
Mensturatsioon – limaskesta ja munaraku vabanemine organismist
Munaraku ehitus

• Suurte mõõtmetega võrreldes spermiga
  
• Koosneb rebust, mis on arenevale lootele varuaineks ja koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest
  
• Mitokondreid palju rohkem kui spermides (energia viljastumisks ja loote arenguks)
  
• Kest – munrakud on erilised loomsed rakud, millel on kestad
  
  • Emaskesta sünteesib munarakk ise, teise kesta munasari ja kolmanda kesta munajuha
    

Viljastumine

• Isas - ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine
  
• Viljastumist jaotatakse vastavalt toimumiskohale kehasiseseks ja kehaväliseks
  
• Polüspermia – munarakku peab sisenema rohkem kui üks sperm
  
• Monospermia – munarakku tungib ainult üks sperm
  

Viljastumine inimesel

• Toimub munajuha laienenud osas
  
• Munaraku eluiga 24h
  
• Spermi eluiga naise organimis 48h
  
• Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni
  
• Spermid peavad alluma naise suguteede erilistele mõjudele, mis kiirendab nende liikumist
  
• Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega
  

Viljatus

• Võimetus saada järglast normallsel viisil aastase perioodi vältel
  

Põhjused
Mehepoolsed

• Vigaste spermide suur hulk, spermide vähene liikuvus – nende puhul aitab kunstslik viljastamine
  
• Spermas puuduvad spermid, sperma praktiliselt neutraalne , vähe spermat – võivad olla põhjustatud põletikulistest protsessidest munandites
  

Naisepoolsed

• Munajuhade läbimatus (kitsenenud või sulgunud), munarakkude pärilikkuse kahjustumine - sel puhul aitab doonor
  

Bioloogiline sobimatus

• Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine
  

ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL
Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga
Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga
Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees )
Embrüogenees

• Viljastumine – sügoot (viljastunud emarakk)
  
• Lõigustumine – moorula (kobarloode)
  
• Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne liikumine)
  
• Histo ja oranogenees
  
• Koorumine , sünd, seemne küpsemine
  

Postembrüogenees

• Koorumine, sünd, idanemine
  
• Juveniilne iga (arenemine erinevate etappide järgi (otsene ja moondega)
  
• Suguküpsus e fertiilsus
  
• Raugaiga
  
• Surm
  

Lootekestad
Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.
amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
allantois e. kusekott - sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat .
koorion e. kõld või irdkest - kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.
Lootevee ülesanded
kaitse põrutuste eest
kaitse veekaotuse eest
vähendab raskusjõu mõju
kaitse temeratuurimuutuste eest
tagab stabiilse sisekeskkonna
joogi ja urineerimiskeskkond
Platsenta
ainevahetuslik
platsentaarbarjäär
loote varustamine antikehadega
toodab hormoone
Gastrulatsioon
Kujuneb karikloode ehk gastrula
Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm , hiljem mesoderm
Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad
Lootelehed
Sisemine e. entoderm
Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre
hingamisteede epiteel ja kopsud
Keskmine e. mesoderm
Skelett
Lihased
Kõik sidekoetüübid
Kuse- ja suguelundid
Ringeelundkond
Välimine e. entoderm
Kesknärvisüsteem ja meeleelundid
Epidermis - marrasnahk , küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad
LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED
Bioloogilised
Pärilikud haigused – geen,- kromosoom - ja genoommutatsioonid
Haigustekitajad – punetised, süüfilis , toksoplasmoos
Toitumisega seotud –