Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid
Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks.
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel
3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood 7. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Leiab aset kõikides elusorganismides 8. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine 9
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat
Kõik kommentaarid