OP-kunst Egert Unga 8.B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938)
Tegemist on abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuunaga, mis kasutab lihtsate kujundite kordusi ja värve, et tekitada vaatajais segadust ja silmapetteid. OPkunstiga tutvumine aitab mõista silma töö põhimõtteid, tajuda lausa füüsiliselt, kuidas silm näeb. Lihtsate geomeetriliste kujundite, värvide või valguse ja varju abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Kunstiteos luuakse vaataja silmas. Mõnes mõttes põhineb see kunst nägemise trikkidel: kasutatakse perspektiivi ehk ruumilisuse reegleid ja värve, et edasi anda pette kujutlusi kolmemõõtmeliselt ruumist ning valguse ja varju vastandlikkusest. pilt 1 Victor Vasarely Ajalugu OPkunst tekkis 1960ndatel. Selle kunstiliigi algatajateks olid BRIDGET RILEY (1931) ja VICTOR VASARELY (19081997). Bridget'i maalid said rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, kui ta 1965. aastal esines koos Victor'i ja
OPKUNST :) OPKUNSTI SÜND Opkunst, ka optiline kunst (inglise keeles optical art) on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Optiline Kunst Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. OPKUNSTI Esindajad . Op-kunsti tähtsaim esindaja on Victor Vasarely, kes hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima. Vastandlike või harmooniliste värvide mõju silmale olid varem uurinud ka impressionistid, puäntillistid ehitasid kogu maali sellele üles.Teised tuntud esindajad on näiteks J
VICTOR VASARELY Victor Vasarely (9 April 1906 – 15 March 1997) Oli Ungari-Prantsuse kunstnik Hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima ning on op-kunsti tähtsaim esindaja Kinetismi rajaja Op- kunst Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Elust Vasarely sündis Ukrainas 1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsiini, kuid jättis selle pooleli.
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J
1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,
1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,
shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. 1.7 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. 1
Kõik kommentaarid