OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

BIOLOOGIA - EVOLUTSIOONIÕPETUSE KORDAMINE

EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon ­ rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik ­ seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus ­ organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine ­ organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus ­ organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus ­ isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid

Bioloogia

5

doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega). Selline on ideaalpopulatsioon ning see ei muutu, ta säilitab muutumatuse igavesti. Kuid sellist populatsiooni pole olemas. Populatsioonide geneetilist struktuuri võivad muuta: · geenide ja kromosoomide struktuur ja arv · võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad

Bioloogia

6

pdf

Evolutsioon II

- Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus​ - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus​ - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus​ - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides

Bioloogia

2

docx

Bioloogia „Evolutsioon“

1,8 Kvaternaar ­ jääajad, vaheldusid jäävaheaegadega, elusorganismid ei erinenud tänapäevastest, paljud liigid aga väljasurnud, hominiideide areng viis tänapäeva inimeseni Olelusvõitlus ­ organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele Populatsioon ehk asurkond ­ rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada paljunemisvõimelisi järglasi Stabiliseeriv valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid Suunav valik ­ soosib keskmistest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid Lõhestav valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid, selle tulemusena jaotub populatisoon kaheks v enamaks alampopulatisooniks Kohanemine ­ organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine Kohastumine ­ organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine

Bioloogia

2

docx

KT evolutsioon Kordamisküsimused

kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused. Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas. 7. Loodusliku valiku vormid ja tagajärjed Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Selle põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus. Vormid: stabiliseeruv ehk säiliv valik- see soosib keskmiste tunnustega isendeid, suunav valik- see soosib keskmisest erinevate tunnustega isendeid. Sellise valiku puhul muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad populatsioonis valdavaks. Lõhestav valik- see soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid.Selle tulemusena jaotub

Bioloogia

4

docx

Bioloogia konspekt m- Evolutsioon

Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea jooksul jooksul - Põhjustab looduslik valik - Muutused on pöörduvad - Muutused on pöördumatud - Muutused pole pärilikud - Muutused on pärilikud Olelusvõitlus- konkurents piiratud ressursside pärast. Võitlus toidu, elukoha ja sigimispartneri pärast. Olelustvõitlus avaldub vastupanus. Jaguneb kolmeks: eluta keskonna mõju (lumi ja külm), sama liigi teistele isenditele (liigisisene konkurents), teiste liikide surve (liikide vaheline konkurents). Konkurents: Liigisisene Liigiväline Otsene

Bioloogia

30

pptx

Looduslik valik ja liikide tekkimine

kohustus võime on suurem tõonäosus ellu jääda ja saada järglasi  Click to edit Master text styles Evolutsiooni Second level Third level liikumapanev Fourth level jõud Fifth level Looduslik valik Pärilik muutlikkus Olelus- võitlus  Charles Robert Darwin Inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Tegi koostööd Alfred Russel Wallace'iga Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks.

Bioloogia

10

docx

Evolutsiooni geneetilised alused

populatsioonide isendite ristumine. o Geenitriiv – järsk geegi või alleeli sageduse muutus populatsioonis. Olelusvõitlus* On organismide sõltumine ellujäämist ja paljuneist takistavatest teguritest. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Põhjused: 1. Organismidel on väga palju järglasi. 2. Ressursside piiratus Vormid: 1. Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi) 2. Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid (konkurents) Tagajärjed: 1. Hukkub palju erinevas vanuses isendeid 2. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi Looduslik valik* On evolutsiooni põhiline suunav jõud. Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele. Põhjused 1. Individuaalne ehk pärilik muutlikus. 2

Bioloogia

Kommentaarid (0)