Nüüdisühiskonna mõisted (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaalhüvitist

Ühiskonnaõpetus

5

rtf

ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke.

Ühiskonnaõpetus

12

doc

Ühiskonna arvestus

kokku( õpetaja, kelle laps õpib tema klassis ­ema ja õpetaja roll; tahan peole minna aga ema tahab et ma maale läheksin ­ sõbranna ja tütre roll) - Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne, sest saab toimuda nii horisontaalset kui ka vertikaalset mobiilsust. Näiteks inimesed saavad liikuda linnast maale, suudavad tõusta koristajast juhatajaks jne. Eriti hea on võrrelda Indiaga, kus pole üldse mobiilsust (kastisüsteem). - Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad lisaks omandisuhtele (materiaalsusele) ka elustiili tunnused, haridusnäitajad (väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatud tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset) - Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal? * Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ühed inimgrupid

Ühiskonnaõpetus

22

doc

Ühiskonnaõpetus 1, 2 ja 3 peatükk (kõige olulisem)

mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid alamklass ­ inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu keskklass ­ kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks (sinikraed ­ C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta) ______________________________________________________________________ __ Muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. (sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused )

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR ­ üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik ­ institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus ­ avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR

Ühiskond

3

odt

Ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Põhimõisted

keinsism (keinslus) ­ Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida 3 keskklass ­ kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; vt ka valgekraed koalitsioon, koalitsioonivalitsus ­ ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel kodanikkond ­ demokraatliku ühiskonna liikmed, kellel on juurdepääs poliitilisele otsustusprotsessile (nt valimisõigus, parteide moodustamise õigus, sõnavabadus)

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Nüüdisühiskond

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)