Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase
kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed manufaktuurid
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused.
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II pool
kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajanduse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule BAASIDEOLOOGIA SOTSIAALDEM. KONSERVATISM LIBERALISM SOTSIAALHÜVISTE Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele JAGAMISE PRINTSIIP teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi KESKNE HEAOLU Riik Tööandja ja töövõtja, pere Igaüks ise EEST VASTUTAJA
suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks jagunev lihtriik. föderaalriik - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused õigus - kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte jätkusuutlik areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine
Kõik kommentaarid