Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) (0)

Ühiskonna erinevad tüübid

1. Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda. Seda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 2. iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühisk

Ühiskond

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega (Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale). 1) Kaasajaühiskonna kujunemine (tööstus ja tööstusjärgse ühiskonna võrdlus, selgitada korraldusstruktuuri põhimõtted) Nüüdisühiskond kujunes välja tööstusühiskonna muutudes postindustriaalseks ehk tööstusjärgseks ühiskonnaks, mis ülemineku preioodil kujunes siirdeühiskonnaks ja seejärel infoühiskonnaks, selle järel kujunedes ühiskonnaks mis sobib nüüdisühiskonna mudelisse. Tööstusühiskond- Põhiline tegevus on tööstus ja ehitus Hankiv ja töötlev sektor põhiline

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril. Raadio, televiisor või külmutuskapp ei olnud eurooplastele ega ameeriklastele enam kättesaamatu luksuskaup. Postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks on kujunenud massimeedia. Teadmusühiskonna kujunemine Varasemast olulisemaks oli muutunud suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave muutus aina hõlpsamalt kättesaadavaks igaühele. Arenenud postindustriaalset ühiskonda hakati kutsuma ka infoühiskonnaks. Tulid kasutusele satelliit- ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid ja internet, millede kaudu oli teabe edastamine lihtne ja kiire. Leiti, et nii poliitilised kui majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele

Ühiskond

st stabiliseerib ühiskonda o KÜ täitendab parteide tegevust o KO-nid mõjutavad poliitikat o KÜ kasvatab demokraatlikke väärtusi, annab poliitilise kogemuse o Riik, mis toetab kodanikke pälvib lugupidamise o KÜ pole mingi imevahend, iga sektor peab tegelema oma funktsioonidega 52 Kuidas käis kodanikuühiskonna kujunemine Eestis? o 1999.a. käivitus Eestis arutelu avaliku võimu ning kodanikuühenduste vahelise koostöö põhimõtete paikapanemiseks o Riigikogu arutab kodanikuühiskonna probleeme iga kahe aasta tagant Sissejuhatus 04.09.2006 53 ÜÕP eesmärk on anda noortele teadmisi, kuidas käituda ja toimida ühiskonnas, 54 kursus tutvustab ühiskonna struktuuri ja seaduspärasusi, õpetab tundma poliitilis

Ajalugu

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine.......

Ühiskond

Ühiskonnaõpetus 1, 2 ja 3 peatükk (kõige olulisem)

mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks (sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta) ______________________________________________________________________ __ Muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. (sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused )

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

* turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: turumajandus riigipoolse planee- * Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. rimisega * tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond: * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus