Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
(Reformierakond) Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut
(Reformierakond) Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi.
Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi.
N: Reformierakond Konservatism: Kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 saj. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa, sest revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2)rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. Maksud elanikkonnale peavad olema enamvähem võrdsed 4)sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega alles siis, kui esimene tasand ei toimi
· valitsemine on efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. GLOBAALPROBLEEMID Globaalprobleemid on mõnel viimasel aastakümnel kiirenenult kujunenud ülemaailmsed ohud tervele inimkonnale, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Need probleemid on eelkõige inimtegevuse ja looduse vastuolude tagajärg. Globaalprobleemid on küll üleilmsed, kuid lahendada saab neid üksnes paikkonniti tegutsedes. Rahvusvaheliselt on asutud üha aktiivsemalt otsima globaalprobleemide vastu võitlemise võimalusi. On toimunud hulk olulisi üritusi, et leida lahendusi maakera halvenevale tervisele. Näiteks võeti 1992. aastal Rio de Janeiros vastu Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks, et kujundada keskonnasäästlikumat majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
Me kõik oleme mõjutatavad erinevatest teguritest. Väikestest kuni üleilmalisteni välja. Igal inimesel on oma osa selles suures globaliseerumises. Oleme sellest mõjutatud mitmetel viisidel ning omame ka oma rolli tekkinud globaalprobleemides. Globaliseerumine on tänapäeva ühiskonnaga tihedalt põimuv ning selle tagajärgedel tekkinud probleemid on meile lähedamal, kui me arvatagi oskame. Globaliseerumise mõiste ja olemus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on tingitud aina kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast kultuurivahetusest. Globaliseerumine seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugsuhtluse osakaalu olulises suurenemises (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks rääkida mitte ainult globaliseerumisest, vaid kolmest omavahel seotud trendist
faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi põhjalikumalt kui eelmisi, see näitab globaalprobleemi mis on minujaoks kõige südamelähedasem. Töö ülesehitus on selgitatud annotatsioonis. 3 1. GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle globaalse protsessi intensiivsuse kasv toimub individuaalsel, ühiskondlikul, institutsioonide ja riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-
Kasvu tagajärjed: · Vaesuse kasv · Haigusepideemiade veelgi suurem levik · Loodusvarade hävimine kiiremas tempos ja sellega kaasnevad kliimamuutused · Suur rahvastiku ümberpaiknemine (arenenud lääneriigid vajavad tööjõudu) Kliima muutumine · Mis põhjustab kliima muutumist? - universumis ja Maail toimuvad looduslikud protsessid (päikesekiirguse hulk, aerosoolid vulkaanipursetest, ookeanide hoovused jne) - inimtegevus (heitgaasid ja mürgid, üha suurenev elektritarbimine, saastamine jne) CO2 kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris Inimese tegevus kiirendab kliimamuutust Maakeral elatakse praegu üle jääajajärgset etappi, mille jooksul planeedi keskmine temperatuur tõuseb. Ärevaks teeb aga kiirus, millega soojenemine toimub. Maakera keskmise temperatuuri normaalne vaheldumiskiirus on umbes kuus kraadi 100 000 aasta jooksul. Praegu on Maa keskmine temperatuur tõusnud saja aasta jooksul vähemalt 0,6 kraadi ja käesoleval
Tööstussektoris toimunud kasv kiirendas järsult üldist majanduskasvu selle saj esimestel kümnenditel,kasvas mobiilsus.linnastumine,globaliseerumine *olulisemad tehnoloogilised leiutised 19-20.saj:kosmosetehnoloogia saavutused,uued põlljumaj masinad,fossiilkütustes leiduva energia rakendamine,rongid,sisepõlemismootor ja auto,lennuk,tel levik,antibiootikumide kasutuselevõtt,uued ravimid,organite siirdamine,arvuti(pos-rohkem tööd),internet! *suuremad probleemid,mida inimkond peab lahendama 21.saj-l:üleminek kk säästvale majandusele,globaalprobleemid(kliima soojenemine,rahvastiku kasv,nälg,loodusressursside vähenemine,puhta joogivee vähesus,õhu saastatus,liikide mitmekesisuse vähenemine),HIV-i ravimi leiutamine *säästva maj peamine tunnus: arusaamade muutus ning väärtused,mis toetaksid globaalse majanduse restruktureerimist nii,et majanduslik areng jätkuks.Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste
............................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Uurisin, lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt. Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Merli Sims GLOBALISEERUMINE Referaat Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvabadusi ja õigusi
2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi
2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hak
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sel
3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed üleilmastumine ja ülemaailmastumine tulid käibele 21.sajandi alguses. 2. Globaliseerumise mõiste erinevad tõlgendused. Globaliseerumise mõistet kasutatakse eri kontekstides väga erinevalt, see on korraga seisund, nähtus, faas, ideoloogia, diskursus ning eri määratlused näitavad erinevaid väärtuseid ja huvisid, mida globaliseerumisele omistatakse. Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid................................................................................... 4 3.2 Õhu saastumine............................................................................................ 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................6 3.4 Osooniaugud........................................................
5 OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 44. Selgita globaliseerumise olemust ja too näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
5 OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 44. Selgita globaliseerumise olemust ja too näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus sarnane elukogemus, neil on sarnased probleemid ja mured. See väljendub kas või massikultuuris, mida levitatakse ja tarbitakse kõikjal maailmas. Suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest:
investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele.(1) Kuidas jõuti säästva arengu ideeni? Säästva arengu idee sai alguse, kui mõisteti, et globaalprobleemide parandamiseks ja vähendamiseks peab midagi ette võtma. Need globaalprobleemid on: · Rahvastikuprobleemid mõningate teadlaste väitel suudaks Maa ära toita ligikaudu 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Rahvastikuprobleemiks on ka rahastiku vananemine, mis on üsna uus probleem. Selle tõttu tekib riigil raskusi inimestele pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osakaal jääb üha väiksemaks.(3)
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 45. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvudes (miljon)
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool,
rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse Ügas minutis üle 250 lapse Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas 16 SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine 17 SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Kooselu traditsioonid Väärtused Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 18 Sündimuse üldkordaja on arv mingis piirkonnas või riigis Sündide 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 )
b. iseloomusta diagrammi põhjal, kuidas muutus 20. sajandil maailmas vee tarbimine ja millised võiksid olla edasised tendentsid. c. Kaardi tundmine 4. a. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid nii arengu kui arenenud maades. Rahvastikupoliitika Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas. Sündimust mõjutavad tegurid: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Kooselu traditsioonid Väärtused ehk see, mida elus kõige rohkem hinnatakse Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid: Arengumaades: Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Surmatoovad haigused
sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Nendel teemadel kirjutavatest teadlastest on kuulsamad Robert Reich, Anthony Giddens, Roland Robertson ja Ulrich Beck. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info-ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 1.2 Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Maailm on üks ja ainus terviklik koht (Roland Robertsoni sõnul a single place), keegi ei saa end isoleerida teistes maades toimuvast ning elada täiesti omaette. Kadumas on kohaliku ja globaalse eristumine, mis kunagi oli nii selge ja enesestmõistetav. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus sarnane elukogemus, neil on sarnased probleemid ja mured
Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kaubavood, riikide sõltuvus üksteisest suureneb. Globaliseerumist võib vaadelda erinevates valdkondades. Otsene välisinvesteering (OVI, FDI) rahapaigutus, millega kaasneb vähemalt 10%-ne osalus ettevõttes. Portfellinvesteering rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse, alla 10%-ne osalus. Muu investeering nt. hoius
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
