kuulutas aga, et mõtlemise muutumine käib keskkonna muutumisega kaasas. Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt? Seega peab uue maailma loomine olema puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli uute elementidega vana kord. Venemaal tekitas läänest päritud revolutsiooniline ideoloogia traditsioonide vastu ainult tülgastust. Vana assotsieerus alaväärse ja mahajäänuga. Sellepärast oli 19. saj Venemaa väga vastuvõtlik ka uutele kunstivormidele, see võimaldas suhtuda Läände kui mahajäänusse. Paradoksaalne on see, et marksistlik revolutsioon leidis aset tehniliselt ja kultuuriliselt mahajäänud maal.
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Taustaideed: See kõne asetub mingitesse suurematesse kontekstidesse, sellel on oma kultuuriline ümbrus. Kõnet ümbritseb mitu erinevat konteksti. Kõigepealt oluline laiem Euroopa romantismi kontekst ja kultuurilised hoiakud. Kesksed asjad: 18.saj-19.saj keskpaik. Selle sajandi jooksul erinevates euroopa maades tekivad kontseptsioonid. Selle sajandi jooksul muutub euroopa väga kiiresti. Muutused jätkuvad ka edaspidi. Romantismivaimu iseloomustab revolutsioonimõiste. 1789 Prantsuse revolutsioon. Revolutsiooni all ei pea üksnes mõistma poliitist sündmust, nt võim läheb ühe klassi käest teise kätte. Hiljem on ajaloolaste poolt esile toodud ka mitmeid madalama astme revolutsioone – nt kaubanduslikud ja põllumajanduslikud revolutsioonid, kommunikatsiooni revolutsioon. Hakati intensiivselt välja andma ajalehti ja ajakiri. Sünnib see, mida me tänapäevases mõttes nimetame meediaks. Pärnu Postimees ja Sakala hakkavad järjest ilmuma
................................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
Eliot ,,Ahermaa" palju viiteid, õpetatud seoseid ja tsitaate selline luule on natukene ka teadus, see lahendab probleeme. Tükike teadust ja sümboleid ja sõnumeid. J. Frazier ,,Kuldne oks" Käsitles põlisrahvaste kultuure ja lugusid. Kirjanikud tundsid huvi pärismaallaste lugude vastu. 19. saj valitses romantism õhkas kaunite tunnete järele aga mitte käigus muutus tähtsaks üksikinimese hingeelu, selle vastukaaluks tekkis realism, mis on lai mõiste reaalsusega arvestamist. Kirjandusvooluga seoses on Balzac ühiskonna sotsiaalsed rollid. Tegelased on jalgpallurid ja Balzac on kohtunik. Pärast seda tekkis naturalism see oli äärmusesse viidud realism, vaid huvi tekitas ka loomne osa meie elust. Samal ajal ka sümbolism, mis üritas elu olemuse viia sümbolitesse. Lõpuks tekkis segadus ja sulam, mida nimetatakse ka modernismiks. Naturalism jm Zola. Põhjamaade kirjandus umbes sel ajal sai maailmas kuulsaks
olid kirjanduslikult nigelad ega rahuldanud ei köite laialdase avaliku läbiarutamise, mille neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. käigus “rahvas” tegi kirjanikule mitmesuguseid Ainuõigeks kirjanduslikuks meetodiks oli märkusi (näiteks, et ta ei kajasta küllalt selgelt kuulutatud sotsialistlik realism, mis tähendas linnaproletariaadi juhtivat osa rannarahva terve rea jäikade kaanonite järgimist (klas vaimse ja ideelise küpsemise protsessis). Autor sivõitlus, linnaproletariaadi juhtiv osa, vene suhtus märkustesse tõsiselt ja viis teksti sisse rahva progressiivne roll jms.). Sotsialistliku vajalikud parandused (esimene trükk ilmus
kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene). -Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus). Mõtestasid end eliiti kuuluvana. -oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus. -esteetika ja erootika (Nt: Tuglas ,,Maailma lõpus" ,,Felix Ormusson"). Keha tunnetus, muutunud suhe sellesse, huvitusid ka moodsast tantsust, korraldasid selle üritusi. -olulisim siiski keel, uus kunst vajab uut keelt. (Johannes Aaviku keeletegevused). Eesti keelest vaja luua kultuurkeel, mis võimaldab ennast väljendada teiste tasemel. (NB: Aaviku keele kujutamisest loovad hea pildi tema tõlked Edgar Allan Poe õudusjuttudest). -Aavik pooldas uue keele loomist, Tuglas keele traditsioone teataval määral rohkem. - Noor Eestil oluline panus eesti filosoofilise keele kujundamisel - raamat ka kunstiobjekt, tõusis raamatukujunduse tase (Nt Laikmaa pildid)
Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla. Ta oli avanud tee Andre Antoine'le rezissöörile, kes suutis naturalismile anda uue teatri Theatre Libre. Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et kõik oleks salapärane. 3) Antinaturalism Saksamaal Oluline antinaturalistlik liikumine. Sümbolism ja antinaturalism olid pea samal ajal kui realism, olid uuenduslikud kõik. Naturalism lõi läbi suht hilja Saksas. 1891 kirjutas Hermann Bahr essee "naturalismi ületamine" teistsugune kujutamine, mitte tõepära. 1891 Frank Wedekindi lastetragöödia "Kevade ärkamine" noortest (vt Wedekind punkt 57). Berliinis eksisteeris realism kaua. Naturalistidel oluline orienteerumine loodusteadustele, tõe ja objektiivsusele; vastassuund avatud, teoreetiliselt mitmekesisem. Antinaturalistide mõjutusi
Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, mis kajastaks ajasutule iseloomulikku: kiirust, dünaamilistust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku
enam koorimuusikat ja tegeles muusikaelu, eeskätt laulupidude organisee-oli eesti teatrist lahkuma, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis. Ometi rimisega.teatri tugev põhi alles. Sula aitas teatrilgi vabaneda, kavva tulid tagasi Naguvanad muuhead ja armastatud kultuurielu, tükid nii sai ka Tammsaare muusika ja vabamad sula ajal Lutsuni välja, esile kerkis väljendus- ja uusi kirjanduslikke andeid ja saalid täitusid publikust. katsetusvõi- malused ning esile kerkisid uued nimed. Maailmakuulsuseni jõudis 1979. Suure populaarsuse aastal saavutanud
Talud raskes olukorras, läänimeestelt laenati vilja, loomi nii talupoegade kohustus mõisale laenu eest tööd teha kuni välja makstud, pidid püsima paigal (sunnismaised). Samamoodi ka varem seletatud. 1901 oli Liivimaa rüütelkonna notar. Teine olulisem töö ,,Die Lettlandische Revolution" kahe köiteline, 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid üritas seletada (1906-1908 indeks). Eessõna kirjutas jirufee Bosinov? Miks puhkes revolutsioon Baltimail? Verisemalt Lätis. Roseneck leidis, et üks põhjuseid sotsiaaldemokraatia, mis levinud alates 1890. aastatest, Riia üks impeeriumi arenenumaid kohti. Vene impeeriumi esinelikusse kuulus. Sotsiaaldemokraadid olid juureks. Teiseks Vene sovinistlik poliitika (alates Kobinovi rõhutud olnud). Pluss Läti rahva iseloomuomadused. Roseneck rakendas statistilist meetodit, liikumise levikut ja kolletest võimalikud täpset pilti anda. Ei näe süüd baltisaksa võimul ühiskonnas.
põllumajandusest sai industriaalühiskond - feodaal-aristrokraatlik kord läks üle kodanliku klassi valitsusele - alguse sai kultuuriimperalism, impeeriude põhihuvi oli vallutada turge ja toorainet - kultuurisfääris oli oluline Gutenberg leiutas oma masina, mis võimaldas raamatuid trükkida suur türkikunsti levik - vana aristokraatlik kord lagunes ja vajas lõplikku ümberlükkamist, sellega seotud sündmus 1789 Prantsuse revolutsioon (aristokraadid tapeti) - kodanlased hakkasid nõudma õigusi, mida aristokraadid ei andnud - suurenes inimeste teadlikkus, rõhk haridusel, inimesi kutsuti üles oma peaga mõtlema ja otsuseid langetama - sisendati seda, et usulised põhimõtted ei pea inimest mõjutama, kirik ei pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed
kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja ajakirjanduse poole, mille sisuks mure omakeelse kultuuri säilimise pärast. Eesti kerget muusikat jätkasid rahvalikud laulud. Eriti populaarseks kujunes Raimond Valgre lüüriline looming. Dzäss oli mõnda aega põlu all. 1960. aastate lõpul levis noorte seas ansambli ,,The Beatles" ja temast innustust saanud ansamblite muusika, millele aitas kaasa magnetofonide üha laienev levik. Üldisemat ja ülemaailmset laadi konflikte noorte ja vanade vahel avaldus muusikaski. Lugematute noorte unistusteks sai asutada kitarristide ansambel (tekkisid ,,Optimistid", ,,Peoleo", ,,Toomapojad", ,,Virmalised" jt.), vanem põlvkond ei pidanud nende loomingut aga üldse muusikaks. Ajapikku teravused leevendusid, rokk leidis koha nii sümfooniate kui ka Artur Rinne jt. esitatud rahvalike laulude kõrval. Populaarsemate
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
maailma muuta. Bacon ütleb et maailma valitsetakse seda tundes. Galilei ütleb et maailm on mõõdetav. Kõik mis on mõõdetav seda tuleb mõõta ja see mis ei ole mõõdetav tuleb muuta mõõdetavaks. Loodus on matemaatika. Maailm on korraldatud vastavalt loodusseadusele. Valgustus ajastu idee oli panna tööle inimese loogika, et inimene saaks aru mis looduses toimub ja kuidas see meid muudab. Kunst ja kultuur on looduse teatav tagajärg. Geenius. Geenius ei valmistanud kunagi midagi. Tsivilisatsioon ähvardab kultuuri Rousseau on valgustus ajastu suurim mõtleja. Inimese päritolu on looduslik, inimese baas asub looduses ja sellest tulenevalt inimse looduslikud õigused on loodusest. Iga riik peab rajanema õiglusel( see tuleb looduslikel õigustel). Järeldus inimese kohta, inimene on oma loomuselt hea, inimene sünnib ilma puhtana ja rikkumata
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda
tunnuseid. Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne. Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes alustab romaani, mis elektrist kõneleb. Ta hakkab materjali koguma ning alustab oma romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus
Siin saab oma väljundi see kultuuriinimeste seltskond, kes nõukogude ajal on pidanud oma arvamusi kogua aeg kuidagi varjama või on pidanud tsensuuriga võideldes kompromisse tegema ja pole saanud otse oma arvamusi väljendada. Kultuuriinimeste roll 80ndate lõpus on väga suur. Toona tegid poliitikat paljuski aate- ja ideeinimesed, mitte niivõrd praktikud ja pragmaatikud. 80ndate lõpp on periood, mida kutsutakse metafooriga laulev revolutsioon, mis hõlmas mitmeid suuri rahvaüritusi nagu Balti kett ja Eestimaa laul. See on rahvusliku tõusu ajastu, taasärkamisaeg.80ndate lõpust võetakse suhteliselt selge kurss Eesti riiklikule iseseisvumisele ja eesmärgiks saab iseseisvuse taastamine.Luuakse keeleseadus ehk dokument, mis annab eesti keelele riigikeele staatuse. Selle kõrval ka suveräänsusdeklaratsioon, mille mõtteks oli see, et ta annab Eesti seadustele ülimuslikkuse nõukogude seaduste ees. Seni oli see toiminud vastupidi.
rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole
enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus. Euroopa ei suuda enam ennast toita, tekkisid uued tehnilised võimalused, mis võimaldab rohkem toota. Algab industrialiseerumine, tekib küsimus maavaradest, kust saada neid, et rahuldada tehnilisi vajadusi. Algab uus tsivilisatsioon, mis toetub artefaktile, pole enam nii lähedaselt loodusega seotud. Tekivad suured linnad. Maailm muutus väga palju, see mõjutas inimest, tekitas pingeid, tagatipuks Prantsuse revolutsioon 1789. Jõudsid lõpule suured põhimõttelised muutused. II loeng-8.09.2011 Valgustussajand on uus kultuuriepohh.Uue epohhi algus, mis kestab teatud mõttes edasi kuni 20. sajandi modernismini, põhikonseptsioonid. Valgustusajastu tähendab üheltpoolt suuri majanduslikke muutusi ja lisaks ka kultuurilisi. Ühiskonna struktuur muutub. Kes on uues ühiskonnas oluline ja kes ei ole? - saab tähtsaks küsimuseks. Sajand, kus aristokraatia sünnipärane tähtis mees.
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill
LINGID: https://www.youtube.com/watch?v=oaMbnXlYkvA https://www.youtube.com/watch?v=yAbjNbipvEE Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Nõukogude ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas" Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
küll eelneva sajandi lõppu, kuid nii tema tipuks kui ka üheks maailma paremaks peetakse draamateost ,,Kolm õde". Anton Tsehhov kuulus realistide koolkonda, seega on tema draamateostes palju argiseid sündmusi. Tsehhovi kohta ongi öeldud, et tema teostes ei juhtugi otseselt midagi, toimub vaid katkematu kulg argiseid sündmusi, nii et sageli võib ka puänt puududa selles väljendubki realistlikkus. Siiski oli realism 20. sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul. Modernismi mõiste osas on palju lahkarvamusi. Ühelt poolt peavad modernismiks 20. sajandi I poole Euroopa kirjanduses tekkinud eksperimentaalseid ja avangardseid voole, nagu sürrealism, dadaism, futurism, ekspressionism. Neid voole arendasid eelkõige luuletajad ning nimetatud vooludel on palju ühisjooni. Teiselt poolt lähenetakse
elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus, kangelasteks on harilikud inimesed, kasutatakse tavalist keelt, välditakse ülespuhutust või liigset kunstipära, oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest kohtuprotokollidest teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I. 1830 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19. sajandi lõpu poole. Stendhal ( Marie Henry Beyle) (1783- 1842) -> Prantsuse varajase realismi esindaja. ,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev,
edukalt eksisteerida kapitali ringlusel ja ehk kauplemisel baseeruv turumajanduse loogika. Pole mõtet toota ühe vabrikuga kaupa üksnes oma vallale, seda ei ostaks keegi ja vabrik pankrotistuks. St on vaja muuta tootmissuhteid. · Tootmissuhted on baasiks juriidilisele ja poliitilisele pealisehitusele. Viimasesse kuulub ühe alaliigina ka teised erinevad ideoloogilised vormid nt. Kunst ja kultuur tervikuna. Sellest järeldub, et: · Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaal- kuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, 11 mille eest maksid renti
põhjuseks). *Jüri Ehlvest (1967-2006) „Spiraali lagunemine“ avab tema maailma, artiklite kogumik temast. Tema loomingus saavad kokku kõik 90ndate alguses toimunud kirjanduslikud uuendused: sauterlik argisus, õnnepalulik lüüriline stiil, äärmiselt võimas keeleliselt. Pakkus kriitikutele huvi. Keeruline, arusaamatu, sürrealistlik – raske aru saada ta tekstidest. Üldiselt on tavainimesele mugav, kui tekst on mimeetiline (tavapärane, vastab reaalsusele). Mimeetiline realism -> metafüüsiline realism. Jaanus Adamson (kirjanduskriitik) märkis, et 90ndate ja 00ndate jutud on omavahel erinevad. 90ndate maailm on metafüüsilise põhjaga, tegelased suhestuvad mingisuguse olemuse aluspõhjaga, otsivad olemise ideed/saladust. Tekst on valmis tõlgendada ja sellega laheneks mõistujutu idee, mis viiks tõeni, mõistatuse saladuseni. On mingi iidne tekst, mille nimi on Pistis Sofia, millest arusaamine viiks igavese õnneni. Selline püüdlus on tal paljudes
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970
juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Ameerika iseseisvussõda toimus ameeriklaste ja inglaste vahel 1775-1783 aastal. Pärast vahelduva eduga toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. Aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7.PRANTSUSE REVOLUTSIOON Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda-tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed ,Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsusmaad valitseti 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
