Närvisüsteemi osad ladina keeles (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

docx

ANATOOMIA - AJU

- algul nõrgalt arenenud - hiljem kasvavad sinna hallainest neuronite jätked (neuriidid ehk aksonid) ja sellest areneb aju valgeaine NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS Topograafilis-anatoomiline jaotus - Tsentraalnärvisüsteem  selja- ja peaaju - Perifeerinärvisüsteem  närvijuured  närvitüved  ganglionid  närvilõpmed Funktsionaal-anatoomiline jaotus - Somaatiline ehk animaalne ehk oikotroopne ehk tserebrospinaalne närvisüsteem  loob sidemed meele- ja liikumiselundite abil väliskeskkonnaga - Üldvistseraalne ehk vegetatiivne ehk autonoomne ehk idiotroopne närvisüsteem  reguleerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse  kõike, mis on seotud sisekeskkonna püsivuse säilitamise ja elu alalhoiuga SELJAAJU – MEDULLA SPINALIS/MYELOS Üldandmed ja välisreljeef - valge värvusega silinderjas närvikoest väät - paiken lülisambakanalis - pikkus: 40-45 cm

Anatoomia

20

pdf

Aferentsed juhteteed

Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad:  perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja  tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgvä�

Anatoomia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. 13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s Temporaalsagaa osad on helilainete analüüs (kas kõne, või muusika või primaarne ajukoor töötlevad signaale teistmoodi. V4 kahjustus ei suuda näha värve, näevad kõike hallis toonis. jääb sülvivao põhja). Sekundarne ajuosa on üheuses teiste ajuosadega. Saame aru, kes V5kahjustus – ei saa aru liikuvast objektist. V5=MT (ehk motion). Ajukoores on 6

Psühholoogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................... 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid ................................................................................................................. 33 3.1.3.Lihased ............................................................................................................................ 34 3.2. Närvisüsteem ......................................................................................................................... 37 3.2.1.Kesknärvisüsteem............................................................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ...........................................

Esmaabi

Kommentaarid (0)