Närvisüsteem, inimese asustuse levikut mõjutanud tegurid vanasti (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Kõrgem närvitalitlus

vajalikku kohta. Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess. Inimesed õpivad, sest ajus asuvate sünapside muutused võimaldavad vastavalt koordineerida omavahel meeleelundite ja lihaste tööd. Ka meie mälu tugineb sünapsides toimuvale signaalide liikumisele õigel ajal õigesse kohta. – 11. Missuguseid mäluhäireid võib inimesel esineda? Mälukaotus, võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. – 12. Kuidas mõjuvad pikad lennureisid inimese bioloogilisele kellale? Inimese bioloogiline kell nihkub ja vajab väliskeskkonnaga harjumiseks aega. Nt kui lennata Eestist New Yorki on ajavahe 7 tundi ning organism harjub sellega 5-6 päeva jooksul.

Bioloogia

3

doc

Kõrgema närvitalitluse mõisted

Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu Mäluhäireid põhjustavad tegurid: alkohol, narkootikumid, vananemine, ajupõrutus Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid

Bioloogia

42

doc

Inimene kui tervikorganism

 Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.  Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon.  Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.  Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil.  Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.  Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus.  Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.  Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud.  Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke

inimeseõpetus

23

doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4

Bioloogia

7

doc

Närvisüsteem

Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis

Bioloogia

25

docx

Bioloogiline psühholoogia

serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni  - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves  Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises.

Psühhomeetria

21

doc

Närvisüsteemi biloogilised alused

NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend ­ neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru

Psühholoogia

24

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida * inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek * sümpaatiline kiud vaid 500 impulssi/sek 1 NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED NS on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem ​(olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem) 1) NS võtab retseptorite kaudu infot organismist seest- ja väljastpoolt - töötleb ja talletab seda infot

Anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (1)