50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dmitri Dolgorukiy
Õppematerjali autor
kaua. Immuunsüsteem 3 kaitseliini: 1) KATTED: nt. nahk, sõbralikud bakterid, valgud pisarais, higis, süljes, limamembraan, ripsmed. 2) VALGEVERELIBLED (e. leukotsüüdid): hävitavad kõik ära e. mittespetsiifiline immuunreaktsioon, reageerib koheselt pärast vigastust. Makrofaagid eritavad histamiini, õgirakud söövad haigustekitajad ära. 3) OMANDATUD IMMUUNSUS: kõrgelt spetsialiseerunud rakud (vt ↓) Spetsialiseerunud valged verelibled: 1) B-lümfotsüüdid - toodetakse luuüdis, bakterite vastu, toodavad antikehi (B + T ~30%) 2) T-lümfotsüüdid - toodetakse tüümuses, vähirakkude ja viiruste vastu, lagundavad viirustega nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome. 3) Neutrofiilid - Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%)
rakkude, kudede ja elundite talitus nõuab püsivaid tingimusi. Püsiva sisekeskonna all mõistetakse püsivat pH – taset, (kui pH tase on alla 6,4 või üle 7,4, siis võib asi lõppeda surmaga), ühtlast süsinikdioksiidi, glükoosi ja erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid, milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel
Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt. Kui keha temperatuur on liiga kõrge: Naha veresoonte laienemine. Higistamine Kui kehatemperatuur on liiga madal: Naha veresoonte ahendamine Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin Info liigub tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. (mul on külm, panen paksemad riided selga) Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: · Temperatuur · Niiskus · Sademed · Riietus · Tuul · Soojakiirguse allikate olemasolu Närvisüsteem Ülesanded: · Reguleerib organismi kõikide elundite talituse · Tagab organismi kohanemise väliskeskkonna muutustega · Võimaldab koguda ja töödelda infot ja anda edasi seda lihastele ja näärmetele Närvisüsteem koosneb närvirakkudes.Närvirakkude aksoneid ümbritsevad gliiarakud.Nende ülesanne: · Kaitse · Toestada närvirakke · Toitainetega varustamine Närvisüsteemi jaotus I. Kesknärvisüsteem=peaaju+seljaaju II
nabaväät 3.kõldkest - koorion koorion ja emaka limaskest ühinevad - sellest tekib ajutine organ platsenta loote arengu etapid - embrüogenees 1.sügoot - viljastunud munarakk 2.kobarloode ehk moorula 3.blastotsüst (põisloode e. blastula) - välimisest kihist tekivad lootekestad 4.kariklootes ehk gastrulas on 3 lootelehte - välimine (ekto), sisemine(endo), keskmine(meso) organogenees - geenide avaldumisest erinevate kudede teke -välimisest lootelehst - närvisüsteem, meeleelundid, nahk -keskmisest - luud, lihased, vereringe, sootunnused -sisemisest - seede- ja hingamiselundid apoptoos - programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud biogeneetiline reegel - isendi lootelise arengu käigus samad etapid, seega ühised eellased PLATSENTA - koorion ja emaka limaskest kasvavad kokku pärisimetajate põhitunnus - toitained, hapnik, antikehad toodab naissuguhormoone, ei lase uuel lootel küpsed Sünnitus
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väliskeskkonnast infot ja reag
kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt. 1. Vijastumisvõimeline munarakk eemaldub munasarjast, 2, viljastumine 3.viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega. Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed. Välimine looteleht- sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk kõld või irdkest kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone
2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3
lõtvumine Lööb umbes 70 korda minutis s.o. südame löögisagedus ehk pulss Minutis läbib südant umbes 5 liitrit verd Koosneb erilisest lihaskoest südamelihasest, mis töötab automaatselt Südame vasakus pooles on hapnikurikas (arteriaalne), paremas pooles hapnikuvaene (venoosne) veri Neljaosaline Südametegevust reguleerib närvisüsteem koos hormoonidega (adrenaliin) Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise · Veresooned Südamest väljuvad suur veresoon aort ning kopsuarterid, mis viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Aort jaguneb südame läheduses kolmeks arteriks Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse ning sisaldavad hapnikurikast verd, v.a. kopsuarterid. Veri voolab südamelihase kokkutõmmete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid