Näolihased (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

ppt

Inimese anatoomia

Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett  Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy  Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus ­ nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea

Arstiteadus

5

docx

Musculi dorsi

1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius  algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed.  kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala).  f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius' ed pea tahapoole;

Anatoomia

32

ppt

Cranium

Inimese anatoomia praktikum III Cranium 

Arstiteadus

12

ppt

Inimese anatoomia praktikum IV

Inimese anatoomia praktikum IV Mm. trunci 

Arstiteadus

23

ppt

Jäsemete lihased

Inimese anatoomia praktikum V Jäsemete lihased 

Arstiteadus

11

ppt

Systema nervosum

Inimese anatoomia praktikum VIII Systema nervosum 

Arstiteadus

19

ppt

Ossa membri superioris et inferioris

Inimese anatoomia praktikum II Ossa membri superioris et inferioris Õlavööde ja käsi Clavicula Scapula humerus ulna radius Ossa manus Ossa carpi Puusaluu ja jalg Os coxae pelvis pelvis femur patella Tibia et fibula Tibia fibula Ossa pedis 

Arstiteadus

6

doc

Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa

Füüsikaline keemia ii

Meedia

Kommentaarid (1)