See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses. Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus  raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses . Suhteline vaesus  inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool keskmisest sissetulekust  kas teenitakse vähem või rohkem. Subjektiivne vaesus  igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab
Arengumaade toiduprobleemid, nende võimalused ja lahendused. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme meie ühiskonnas. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud (eriti Aasias), kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas 192 miljonit last on pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga ligi 40 miljonit inimest, nende seas on ka 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu mittekättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Toiduprobleemid ja toidu puudumine põhjustavad aga alakaalulisust, pidurdavad füüsi
SISSEJUHATUS Ajaloos tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need määratud majanduslikult  madala tootlikkuse ja sissetulekuga. Näljahäda esineb nii maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua toitu piisavalt osta. Probleem nr 1. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud, kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit last pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas 6 miljonit. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel ala
Laevaomanikul pole sotsiaalseid kohustusi meeskonnaliikmete ees ning kohustust maksta ükskõik milliseid makse. Nt Bahama  Austraalia, Belgia, Kanada, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia jne Toitlusprobleemid ja nende põhjused Vaesed inimesed ei jõua suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut osta, humanitaarabi ei jätku kõigile, rahvaarvu kiire kasv, traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, asustustihedusest tingitud maapuudus, halvad loodusolud. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumaid ning toite toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel paranenud ( eiriti Aasias ), kuid mitte kõikjal. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-
....................................... 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine...................................................................................................10 3. RAHAVSTIK........................................................................................................................12 3.1 Kõrbestumine..................................................................................................................12 3.2 Nälg ................................................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 Lisad.....................................................................................
Samuti ka liikide hävimine on tõsine teema mis on seotud keskkonnaga väga tugevalt. Negatiivsuse alla lähevad kõige rohkem teemad kus on juttu metsade vähenemisest, näljahädadest ja veepuudusest. Üritan leida ka positiivset nendes teemades, mida inimene saab kõige selle heaks teha. 1. RAHVASTIKU KIIRE KASV Maailma elanikkonna kiire kasv on viimase aja nähtus. Varasema ajaloo jooksul on arvukust reguleerinud kolm tähtsat tegurit - epideemiad, nälg ja sõjad. Stabiilsuse ja mõõduka juurdekasvu tagas kõrge sündimus. Laste ja parimas eas täiskasvanute surm oli üpris tavaline ja keskmine eluiga lühike. Soodsamad tingimused paljunemiseks tõi tehnoloogia areng. Vana Maailma elanikele olid kindlasti väga tähtsad põllumajandusrevolutsioon, tööstusrevolutsioon ja Ameerika avastamine väljarände tarvis. Elanikkonna arvu suurenemise põhjuseks on kindlasti meditsiini areng, eriti
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Kõik kommentaarid