Näituse külastus (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

NÄITUSEKÜLASTUS: Navitrolla kunstigalerii

kukkumas maapinnale. Mu lemmikmaaliks oli ,,Asjatundmatu mimikriasjatundja" . See on õlimaal. Mulle väga meeldis, et pildil ei oldud kasutatud eriti palju värve. Tagaplaanil on kujutatud ilusat kuusemetsa. Maalil on näha, et valitseb talv, millest tingituna on maastik valge. Taevas on helesinine, mis minu arust läheb kokku terve maali värvikasutusega. Pildi teeb eriliseks see, et esiplaanil on kujutatud kaks lumist kaske ning nende juures seisab kaelkirjak. Kokkuvõtvalt meeldis mulle see näitus väga. Ma varem ei teadnudki, et Eestis on tõelisi kunstnikke. Mulle meeldis, et kunstnik on kujutanud reaalelulisi objekte ja vormistanud pilte huvitavalt. Ta maalid on justkui unenäod.

Kunst

22

odt

Amadeo Modigliani

värvlevas hingestatuses, mida ei ole vist kunagi võimalik seletada üksnes meisterlikkusega. Zborowski vahendusel eksponeeriti neid pilte 3.detsembril 1917.aastal isiknäitusel kunstikaupmees Berthe Weilli galeriis. Galerii asus politseijaoskonna vastas ning üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette. Ta kutsus Berthe Weilli enda juurde ja tegi ettepaneku näitus sulgeda ja pildid maha võtta, sest need olevat liiga vabameelsed. Et vältida piltide konfiskeerimist, andis Weill järele. 4. KUULSUSE LÄVEL 1917. aasta juulis tutvus Modigliani 19-aastase Jeanne Hébuterne'iga, kellest sai peagi tema naine. Modigliani kohtus Jeannega Colorossi akadeemas, kus neiu ka parajasti õppis. Modigliani märkas neiut koheselt, tal olid pikad kuldse helgiga patsid ja kahvatu nägu. Ta

Kategoriseerimata

26

doc

Uurimistöö: 2011. aastal avaldatud pressifotode analüüs

......................................................................................4 1.1 Pressifotograafia mõiste, olemus ja roll....................................................................................4 1.2 2011. aastal premeeritud pressifotograafid...............................................................................5 1.3 Aasta Pressifoto 2011 konkurss.................................................................................................7 1.4 Näituse "Eesti Pressifoto 2011" arvustus..................................................................................8 2. UURIMUSLIK OSA.....................................................................................................................9 2.1 Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutööde analüüs...............................................................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres Puttinguga....................................................................

Meedia

9

docx

Gala - Dali võimukas muusa

advokaadi ja notari peres. Perekond oli olemuselt lõhestatud: isa oli vabariiklane ja ateist, ema aga katoliiklane. Tal oli ka samanimeline vend, kuid too suri lapsena. Dali sai aga oma nime surnud venna järgi. Loominguline anne avaldus varakult. Esimest õpetust saab ta impressionistist maalikunstnikult, kes on tema isa tuttav. 1912. aastal sisustab ta endale vanemate korteri pööningul ateljee ning kuus aastat hiljem on 14-aastase poisi esimene avalik näitus. Ta õppis 1916.aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. 1919. aastal, 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jne. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ning Nietzsche teoseid. 1921. aastal läheb Salvador Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õpib

Kunstiajalugu

11

doc

Heiti Talvik

Heiti Talvik Heiti Talvik (ametlikes dokumentides Talviken) sündis 9. novembril 1904. a. Tartus. Ta isa Siegfried oli poja sündides arstiteaduskonna üliõpilane, avarate kultuurihuvidega (suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), hiljem pidalitõve uurija ning lõpuks kohtumeditsiini professor ülikoolis. Ema Elfriede oli andekas pianist. Kunstiannetega olid ka Heiti õde Hella ning vend Ilmari. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid, kellest isa talle rääkis ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ­ ta eelistas naturaliste ja realiste. Heiti käis Tartu Treffneri gümnaasiumis, kus ta aga õpingud

Kirjandus

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu

27

docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

tootmise kommete, põllumajandushariduse ning maa omandisuhete säilitamisel ja eksponeerimisel. Esmalt oli huvitav tutvuda paiga ajalooga. Tegemist on Ülenurme mõisaga, kus vanasti oli peamiseks sissetulekuallikaks piimakarja kasvatus ning teravilja- ja kartulikasvatus. Hiljem rajati mõisa kompleksi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Vahepeal anti hooned üle aga Eesti Põllumajandusmuueumile. Heites pilgu asendiplaanile sain hea ülevaate, kus majas milline näitus asub. Hooneid on kokku 11. Kohapeal olid nii püsi kui ka ajutised näitused. Külastada sai teravilja- ja loomakasvatusnäitust peamajas, talurahva veovahendite näitust tõllakuuris, mesilastega tutvuda mesindusmajas ning linamajas oli kodulinnu ja linanäitus. Näituseväljakul sai oma silmaga näha talurahva veovahendeid. Lisaks näitustele on nii lastel kui ka täiskasvanutel võimalus osaleda erinevates töötubades.Väga vahva oli näha ka muru nosivaid hobuseid, turnivaid kitsi, armsaid

Turismigeograafia

26

doc

Postmodernism Contra luules

Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman  Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................

Eesti keel

Kommentaarid (0)