Näituse Retsensioon (1)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

NÄITUSEKÜLASTUS: Eesti kunstimuuseum

NÄITUSEKÜLASTUS II Külastasin Eesti kunstimuuseumi, mis asub aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1. Seal oli näitus ,,Varamu". See oli püsiväljapanek. Teostel on kujutatud Eesti kunsti klassikat 17. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Tegemist oli grupinäitusega, sest näitusel sai näha eesti kunstnikute rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Valisin ühe toa, mille nimi on ekspressionism, kus sai näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Esimesena mainiks Konrad Mäe õlimaali ,,Naise portree" (1918- 1921). Maal oli külmade värvidega ning tume. Selles oli vaid killuke sooja tooni. See maal tekitas minus sügavat kurbust. Tema õlimaal ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914) oli palju soojem ning tõi naeratuse näole, mis ,,Naise portree" kõrval mõjus hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Peet Areni töödest oli näitusel esindatud õlimaal ,

Kunstiajalugu

44

docx

Eesti kunst 1918-1940

jätkata võimsa, andeka ja uuendustele avatud olnud rühmana. Oletused teeb põnevaks ka see, et nad olid mitte ainult kunstile pühendunud boheemid, vaid vägagi aktiivselt kunstiellu sekkuvad ja seda organiseerida tahtvad noored. Kõige kaugemale ehk kõige kaalukamaks jõudis kasvada Aleksander Krims, kelle loomingu hiilgeaeg jääb 1920-30. aastate vahele. Vikerlastest pole varem ühisnäitust korraldatud, küll on käsitletud pea kõigi loomingut eraldi. Käesoleva näituse puhul ilmub veebruariks ka kataloog. Näituse idee pärineb Tiiu Talvistult, kes puutus vikerlastega kokku A. Laikmaa ateljeekooli näitust tehes. Lisasin omaltpoolt veel nendega üheealise Herbert Lukk`u ja vaid mõni aasta noorema Eduard Wiiralti. Esimese, kui vähetuntud, kuid äärmiselt huvitava ja paljutõotava kunstniku, kelle elu lõppes samuti Vabadussõjas. Teise kui näite „... mis oleks võinud tulla, kui....“. 1903. a

Kunstiajalugu

5

doc

Eesti kunsti püsiväljapanek

Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Eesti kunsti püsiväljapanek Laurits Tani 10.b Tallinn 2010  Käisin 27. novembril Kumu kunstimuuseumis Eesti kunsti püsiväljapanekut vaatamas. Kauneid maale, skulptuure ja büste oli palju, kuid meelde jäid vaid kõige huvitavamad ja kaunimad. Kõige esimesena jäi silma pronksist skulptuur, mille oli Amandus Adamson 1898ndal aastal valmistanud. Skulptuuril oli kujutatud hülgekütti, nagu ka teose pealkiri, ,,Hülgekütt Pakri saarelt", mulle hiljem kinnitas. Tähelepanu tõmbas selle skulptuuri juures esmalt hülgeküti harpuun, millele oli külge pandud kõieks üks tross, mis oli väänatud just nii, nagu tõmbaks hülgekütt sellel hetkel oma saaki veest välja. Skulptuur asus ruumi keskel, tänu millele see mu tähelepanu nii kiiresti tõmbas. Edasi minnes hakkas silma maal ühest üksikust majakast. Lähemale astudes märkasi

Kunstiajalugu

17

doc

Kuldne kolmik

SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajan

Kunstiajalugu

10

docx

Kuldne kolmik

KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha ko

Kunst

56

pptx

Eduard Wiiralti elulugu

EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena o

Kunstiajalugu

8

docx

EDUARD WIIRALT

EDUARD WIIRALT RENO VASSER PÕLVA KUNSTIKOOL 2019 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo maakonnas Gubanitsõ vallas Robidetsi mõisas mõisateenijate Anton ja Sophia-Elisabeth Wiiarti pojana. Seitsmeaastasena pandi poiss kohalikku Kaltinio algkooli. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvemaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Wiiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvusega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle antiklassi. Kolme aasta jooksul mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Wiiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik 1917. ja 1918 aastal käis Wiiarlt kunstitöös

Kultuur

19

docx

Eesti kunst

Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)