Näidis - Juhatuse otsus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Näidis - Juhatuse koosoleku protokoll

[ÄRIÜHINGU NIMI] JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr Koosolek toimus [kuupäev]. Ühingu ärinimi: [äriühingu nimi] Ühingu registrikood: [äriühingu registrikood] Ühingu asukoht: [äriühingu asukoht] Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi]. Vastavalt Ühingu põhikirja punktile [põhikirja punkti number] on Ühingu juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Koosoleku juhatajaks valiti [koosoleku juhataja nimi] ja protokollijaks [protokollija nimi]. PÄEVAKORD: 1. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine]; 2

Asjaajamine

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

kuuni. Kui tegemist on aga kiirmenetlusega, tuleb dokumendid läbi vaadata hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates dokumentide esitamise päevast. Kiirmenetluse kasutamiseks tehtavate avalduste võimaluste loetelu sisaldub ÄS § 53 lg 5. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tavalise tsiviilprotsessi korras tehtud otsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, või näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegemist ka registripidajal endal. Näiteks juhul, kui tal on andmeid, et registrisse kantud äriühingul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kahe järjestikuse aasta jooksul esitanud majandusaasta aruannet (ÄS § 60). Kui registripidajal on andmeid registrikannete ja faktilise olukorra erinevuse kohta, võib ta esitada ettevõtjale selle kohta järelpärimisi ning seejärel võib registripidaja

Õigus alused

18

doc

Juriidiline isik

asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu

Õigusteadus

58

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

Osanikul ei ole õigust hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist mõnest kohustusest või vastutusest või kui otsustamisel on nõude esitamine tema vastu.Osanik jäetakse hääleõigusest ilma juhul, kui ta on rikkunud konkurentsikeeldu ja osanikud otsustavad nõude esitamist tema vastu. Seega jätab seadus osaniku hääleõiguseta nn huvide kollisiooni korral ehk juhul, kui osanik võib hääletamisel taotleda ühingu huvidest erinevat erahuvi. Kui osanike otsus on vastuolus seaduse või ühinglepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nõude alusel, mis on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (ÄS § 93 lg 4).. Osanike otsus on kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Õigus esitada kohtule vastav taotlus on igal osanikul. Ühingu majandustegevuse tulemusi peegeldavad kasum ja kahjum. Kui suur osa kasumist kuulub jaotamisele osanike vahel, otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu aastabilansi

Äriõigus

5

doc

Näidis - Juhatuse liikme leping

JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja

Asjaajamine

8

docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

Osanikud esitavad täisühingu äriregistrisse kandmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik osanikud. Täisühingu juhtimine Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises (samas esindamise kohustust ette ei nähta), ent ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Juhtima õigustatud osanikud võivad täisühingu juhtimise õiguse anda ka kolmandale isikule. Otsuste vastuvõtmine täisühingus toimub häälteenamusega: osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Täisühingu esindamise õigus kõigis õigustoimingutes on kõikidel täisühingu osanikel, eeldusel, et ühingulepinguga pole ette nähtud teisiti. Iga osanik võib täisühingut esindada üksinda, ühingulepinguga võib ette näha ka nõude, et esindada võivad mõned või kõik osanikud ühiselt.

Õigus

72

ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

· Seadusemuudatus tähendab seda, et osakapitali võivad moodustada nõuded osanike vastu. Kui asutada osaühing, siis osakapitaliks on 2 500 (40 000 kr) nõue omaniku vastu. Seda nõuet võib hakata vaba raha olemasolul etappide kaupa või kõik korraga ära makstes vähendama. · Minimaalsuurus 2 500 (40 000 kr). Võib olla rahaline kui ka mitterahaline sissemakse. Mitterahalise sissemakse puhul, kui see ületab poole osakapitali suurusest, peab lisaks juhatuse liikmetele selle väärtust kinnitama veel ka audiitor (erapooletu hindaja).  Osaühing · Osaühingu osa Väikseim nimiväärtus 1 EUR või 1 EUR täiskordne arv. Iga 1 EUR annab osanikule ühe hääle, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. · Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. · Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa

Majanduse alused

52

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Õigusvõime tekkimine ja lõppemine · Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2). Äriregister või MTÜ-te ja sihtasutuste register

Ühinguõigus

Kommentaarid (0)