AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............
Tagasiostuõigusega müük - Lepingupooled võivad müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Tagasiostu puhul eeldatakse, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi. Müük prooviks, näidise või kirjelduse järgi - eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. Järelmaksuga müük Ostueesõigusega müük - Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulev
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasuta
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasuta
Kõik kommentaarid