Rühm
Vanem rühm
Periood
26.- 30. oktoober 2009
Eesmärgid
Üldoskused
Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid.
Mina ja keskkond
Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana-vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad).
Keel ja kõne
Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata.
Matemaatika
Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid , mehed ruudud ).
Kunst
Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest .
Muusika
Laps laulab laule, mis räägivad perekonnast ning perekonnaliikmetest.
Liikumine
Laps mängib Eesti rahvamänge ning tantsib rahvatantse.
Temaatika
Minu puu- perekonna sugupuu
Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad
Õppe- ja kasvatustegevused
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Mina ja keskkond
Vestlus teemal: „Mis on sugupuu.”
Arutame, kus lähisugulased elavad.
Vestlus teemal: „Kuidas sugupuu kasvab?”
Vestlus teemal: „Milleks on sugupuud tarvis?”
Vestlus teemal: „Looduses esinevad sugupuud.”
Nädala kokkuvõte.
Keel ja kõne
Arutame, kes kuuluvad sugupuusse.
Arutelu rahvaluule teemal ja rahvaluules esinevate kujundite kasutamise üle.
Õpime tähthaaval sõnu onu, tädi, vanaema, vanaisa. Puuduva tähe paigutamine.
Matemaatika
Loendame, kui palju on suguvõsas meesterahvaid
Loendame, kui palju on suguvõsas naisterahvaid
Lapsed koostavad jutukesi, kui palju nende suguvõsas on mehi ja naisi.
Kunst
Iga laps joonistab sugupuu jaoks paberile maa ja taeva.
Laps leiab loodusajakirjast puu pildi, lõikab selle välja ja kleebib varem joonistatud pildile.
Laps voolib ringid puu okstele, tähistades mehed ja naised erinevate värvidega.
Kleebime ringidele sugulaste pildid.
Muusika
Rahvalaulude kuulamine , laulmine .
Rahvalaulude kuulamine, laulmine.
Liikumine
Ringmängud.
Rahvalaulu järgi tantsimine , liigutuste seos sõnadega.
Nädalakava.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
304 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Enxukas
Õppematerjali autor
Nädala teema: Mina ja Euroopa riigid Laste vanus: 6-7.a Eesmärgid Üldoskused: ● Lapsel areneb tähelepanu ja mälu. ● Laps tunneb rõõmu keskkonnast. ● Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Mina ja keskkond: ● Laps teab enda riigi naaberriike. ● Laps oskab näidata kaardil, kus asub Eesti ning, kus asuvad naaberriigid. ● Laps teab, kui palju riike on Euroopa liidus. Keel ja kõne: ● Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevustes päeva jooksul. ● Laps oskab lahendada mõistatus ülesandeid. ● Laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda. Matemaatika: ● Laps oskab järjestada Euroopa riike suuruste põhjal. ● Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid. ● Laps oskab teha vahet väikeste ja suurte arvude vahel. Kunst: ● Laps lõikab riigi lippe välja ja kleebib neid s
Nädala teema: Mina ja Euroopa riigid Laste vanus: 6-7.a Eesmärgid Üldoskused: ● Lapsel areneb tähelepanu ja mälu. ● Laps tunneb rõõmu keskkonnast. ● Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Mina ja keskkond: ● Laps teab enda riigi naaberriike. ● Laps oskab näidata kaardil, kus asub Eesti ning, kus asuvad naaberriigid. ● Laps teab, kui palju riike on Euroopa liidus. Keel ja kõne: ● Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevustes päeva jooksul. ● Laps oskab lahendada mõistatus ülesandeid. ● Laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda. Matemaatika: ● Laps oskab järjestada Euroopa riike suuruste põhjal. ● Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid. ● Laps oskab teha vahet väikeste ja suurte arvude vahel. Kunst: ● Laps lõikab riigi lippe välja ja kleebib neid s
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine. Rütm ja kordus on waldorfpedagoogikas sügavalt sees: lähtutakse eeldusest, et kui järgida looduse rütme hariduses nii läbi päevakava, nädalakava, aastakava, tähtpäevade kui liikumistegevuste inimese varajases eas, kujuneb lõpptulemusena lapsest terviklik isiksus. (Lang 2010). „Waldorf-lasteaedu iseloomustab võib-olla esmajoones kogetud ja tunnetatud veendumus, et inimene õpib Inimene olema ainult inimeselt, et väike laps vajab kasvatajat, kes koos temaga elab, kes end lapse olemusega ka vaimselt ja hingeliselt seob, kes ka ise kuni kõrge vanuseni jäb arenevaks ja muutuvaks isiksuseks.” (Kügelgen, 1994, 9).
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid