100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
must1
Õppematerjali autor
......................................................................................................... 3 1 BAROKILE ISELOOMULIKUD JOONED ................................................................. 4 2 LAUPA MÕIS ................................................................................................................ 4 2.1 Ajalugu.................................................................................................................... 4 2.2 Arhitektuur .............................................................................................................. 5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 7 2 SISSEJUHATUS Eesti arhitektuurimaastik on väga mitmepalgeline sisaldades endas kõiki neid klassikalisi stiile, mida leidub mujal Euroopaski
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES Referaat Õppeaines ,,Eesti ajaloolised interjöörid" NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " .......
piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle- Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal
seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum.10 7 http://www.mois.ee/stiil/ 8 http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml 9 Ants Hein ,,Eesti Mõisad" 10 http://www.phpalmse.ee/ 4 Klassitsism
10 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 9 Barokk Katariina kirik Pärnu Suurmärter Katariina kirik ehk Jekateriina kirik asub Pärnus, aadressil Vee 8. Tänapäeval tegutseb seal Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu vene kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud alati õigeusu kirik. 2014. aastal oli hoone seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „hea“.11 Kirik ehitati arhitekt Pjotr Jegorovi projekti järgi 1764-1768 algselt Pärnu garnisonile 1752. aastal rajatud puukiriku asemele. Ehitamiseks andis käsu ja rahastuse tollane keisrinna Katariina II pärast seda, kui oli Pärnus läbisõidul olnud. Kirik pühitseti 1769. aastal Jumalaema Uinumise auks, ent nimetati samal aastal ümber Katariina kirikuks.12 18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia
Sangaste lossi seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga hästi süveneda keskkaja arhitektuuripärandisse ja seal oli historitsism hinnas. Hinnati keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel küllaltki keerulised. Otsesem viide briti gootika jäljendamisele on Tartumaal paiknev Alatskivi mõis (Arved von Nolcken) (joonis 3). Idee pärineb mõisahärra, kes ühtlasi oli ka arhitekt reisilt Sotimaale, kus ta vaimustus Balmorali lossist ja kasutas Alatskivi juures selle kujunduselemente. Loss sai valmis 1885. aastal. Erinevalt Sangaste teravast liigendusest on Alatskivi üleminekud 4 kumeramad. Interjööris pälvib tähelepanu läbi kahe korruse ehitatud hall, mida kasutati esmakordselt Eesti mõisaarhitektuuris. Vähem, kuid siiski kerkis neogootikat ka Põhja-Eestis. Üks esimesi oli siin Alu, mille tollane
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda...............................................................
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid