Nutiseadmed on sageli nuhtluseks (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

 Mürgised taimed – nartsissid, käokingad, piibelehed jne. Paljude mürgiste taimede marjad ja lehed on värviküllased ning meelitavad seetõttu lapsi end maitsma. Mürgistusteabekeskus omab informatsiooni meil levinud mürgistest taimedest. Mida teha?  Kõige rohkem välditavaid ehk mittetahtlikke mürgistusi esineb 1-3aastaste vanusegrupis.  Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me sageli adekvaatselt hinnata ei oska.  Ligi 80% mürgistustest juhutb kodus.  Parim kaitse on takistada lastel ligipääs erinevatele mürkidele. Mürgistuse kahtlusel:  Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist. Helista mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662. Soovitatav on helistada ja konsulteerida antud numbril vastavate spetsialistidega, ka juhtudel, mil te pole mürgistuse toimumises kindel.

Lapse tervise edendamine

68

docx

Arengupsühholoogia loeng

tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine

Arengupsühholoogia

102

doc

Mängud

KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda. Tähelepanu: Nagu iga mängu puhul, jälgi ka siin, kas laps ei ole väsinud. Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu. KÕRISTIMÄNG · Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. · Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks: "Kõrra-kõrra kõrinal, vurra-vurra vurinal." · Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu.

Mäng

53

odt

Nimetu

· ANDMNETE SALVESTAMINE ­ olenemata uurimismeetodist tuleb andmed alati salvestada. o Koguda käitumise vaatlusandmeid. Uurija jäldib osalejat ja teb süstemaatiliselt märkmeid. o Intervjuud j küsimustikud. Uurija intervijueerib osalejaid ja uurib koos nendega mõtteid ja tundeid. o Testid mingi kindla võime määramiseks. · USALDUVÄÄRSUS JA VALIIDSUS ­ terminit usaldusväärsus aetakse sageli segi valiidsusega. Mõlemad on igas uurimuses väga tähtsad. Usaldusväärsus seostub andmete salvestamisega. · OSALEJATE TUNNUSED ­ üks paikapidavuse aspekt puudutab uuritavate osalejate representatiivsust. Ühelt inimeslt saadud andmete kogum kannab nimetust ,,juhtumianalüüs". See annab vähe infot kogu  rahvastiku kohta, ent see meetod võik väga väärtulsik olla, kui inimene on eriti huvitav.

Kategoriseerimata

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Maik ei rääkinud oma elust ning ema ei haseks. enesevääri- söandanud küsida, kuna poiss läks selle peale närvi ja sai pa- Ema tundis Maik oli küll lõpetanud põhikooli, kuid tal puudus ametiala- kust asendas ne haridus ning tal polnud kindlat töökohta. See aga ei olnud sageli, et raha kuluta- tema jaoks eriline probleem. Ta elas kõdus oma ema juures. oleks mine. Maiki emal ei olnud kerge, ta töötas mitmel köhal, käis koris- vajanud tamas ja vedas ajalehti laiali

Avalikud suhted

524

doc

Arengupsühholoogia

mõjutused   muudavad   ühe   inimese   mõrvariks   ja millised kõik muudavad tervet inimkonda?   Mida   teed   sina   erinevat   võrreldes   oma   vastas elava naabriga­ ja mille poolest oled erinev koguni oma igast vennast ja õest?  Inimene   omab   palju   ühist   loomadega.   Sageli   mõnda   inimarengu seaduspärasust   selgitades   tsiteeritakse   uurimust,   mis   on   teostatud pigem   loomadega   kui   inimestega.   On   loomulik,   et   mõnikord   me vajame   jälgimiseks   loomi,   sest   kaasaegne   uurimine,   selle eetikastandardid   väldivad   uurimisalustena   inimese   kasutamist (näiteks erinevate ravimite mõju uurimine loodetele rasedatele ravimi manustamise teel). Loomadega tehtud katsete tulemused aitavad meil

Arengupsühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks  1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu, sest kurjategija on reeglina samasugugne vaimselt normaalne inimene kui teisedki inimesed. (Saar, 2007. Lk 40) 1.9.5 Atavismi teooria Eraldi tuleb nimetada Cesare Lombrosot (1835-1909), Itaalia vanglaarsti ja Torino ülikooli psühhiaatriaprofessorit, kes pani aluse kurjategija isiksuse süstemaatilisele uurimisele ning keda on sageli seetõttu nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tema peateos "Kuritegelik inimene" ilmus 1876. aastal ning see juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel – krinaalantropoloogia (antropoloogia – teadus inimesest). Tänase arusaama järgi oli tegemist kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tol ajal uudse teooria juurde jõudmist on Lomboso kirjaldanud vägagi poeetilisel viisil: "Sel

Käitumine ja etikett

Kommentaarid (0)