LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus ± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 6
Villu Tammet SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUGA ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Töö käik: 1. Alustuseks mõõtsin silindri (nr. 35) siseläbimõõdu joonlauaga (ГОСТ 427-75) mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100- 160) korpusesse nii, et asetades siseindikaatori silindrisse näitaks see ühte täispööret. 3. Seadistasin si
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul pe
1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavat
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kol
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ
Kõik kommentaarid