00 29 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart hammasülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõdiku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide 5.Järeldus Kuna keskmiste summa tuli 3600 29, siis see erineb tegelikust 29. See mahub lubatud vea
paigutatud objektilt peegeldunud, murdunud või difrageerunud kiirte suund pikksilma asendi järgi. Seepärast on pikksilm kinnitatud goniomeetri alusele nii, et teda on võimalik pöörata limbi ja aluslaua tsentreid läbiva vertikaaltelje, st goniomeetri vertikaaltelje ümber. Limbi skaala on jaotatud kraadideks ja selle osadeks. Piki ringskaalat liigub pikksilmaga ühendatud abiskaala ehk noonius N, mis võimaldab määrata pikksilma asendit küllaltki täpselt (olenevalt nooniuse täpsusest). Limbi ekstsentrilisusest tingitud ebatäpsuste vältimiseks on mõned goniomeetrid varustatud kahe nooniusega (N1 ja N2), mis on teineteise suhtes 1800 võrra nihutatud. Lugemise hõlbustamiseks on noonius sageli varustatud luubiga. Goniomeetril ГС-5 on lugemi võtmiseks mõõtemikroskoop. Pikksilma pöördenurk võrdub tema kahes erinevas asendis võetud lugemite ϕ1 ja ϕ 2 vahega. Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
