Nukleiinhapped (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Üldine keemiline koostis

Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõig

Bioloogia

5

doc

Valgud, nukleiinhapped

primeaarstruktuurini. Renoturatsioon ­ valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni d)Retseptor funktsiooni e)Regulatoorset funktsiooni f)Kaitse funktsiooni g)Liikumis- ja energeetilist funktsiooni Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs NUKLEIINHAPPED  N-alus nukleosiid nukleotiid nukleotiidi lühend RNA DNA adeniin adenosiin adenüülhape AMP dAMP guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP

Bioloogia

1

doc

Organismide koostis - Valgud, nukleiinhapped

AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Inimene haigestub sageli nakkushaigustesse. AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja. Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri ­ valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.

Bioloogia

12

doc

Organismide koostis.

rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1.5 DNA 0.4 ühendid (soolad) RNA 0.7 Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0.4 Tabel 2: Keemiliste elementide keskmine sisaldus rakkudes Keskmine sisaldus

Bioloogia

14

docx

Rakkude ehitus

BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku struktuur

Rakubioloogia

4

doc

Konspekt - Organismide koostis

Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist.

Bioloogia

3

doc

Valgud ja nukleiinhapped

 AIDS ­ omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus. HIV ­ selle toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke ja organismi vastupanuvõime nõrgeneb- o Kontraktsioonivalgud ­ valgud, mis on võimelised oma struktuuri muutma, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutmine. Kõige tuntumad lihasvalgud. Nukleiinhapped ­ DNA & RNA Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. o Desoksüribonukleiinhape ­ DNA o Ribonukleiinhape ­ RNA DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid. Koosneb fosfaatrühmast ­ desoksüriboosist ­ lämmastikalusest Fosfaatrühm: 2. adenosiinfosfaat A T 3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e

Bioloogia

2

docx

Keemia konspekt

1. Millised elemendid kuuluvad mikroelementide hulka? Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu 2. Mis tähtsus on anioonidel? Anioonidel (negatiivselt laetud ioonid): Karbonaatioonid (HCO3 ja CO3) Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2-st vabaneb.Fosfaatrühmad (H2PO4 ja HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse.Joodi (I) on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 3. Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ülesanded? Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel 4. Kuidas muutub valkude struktuur? Valgulahust kuumutades, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised

Keemia

Kommentaarid (0)