Nukleiinhapetes on organismi elutegevuse juhised (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Nukleiinhapped

NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur ­ nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.

Bioloogia

5

docx

Bioloogia - molekulaarbioloogia mõisted, konspekt kontrolltööks

s desoksüriboos), fosfaatrühmast ja lämmastikualusest GEEN - DNA lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA molekuli sünteesi KROMOSOOM – terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud KROMATIIN – rakutuumas asuv pärilikkuseaine koos osalevate valkudega TUUMAKE – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi RNA-d (rRNA), seal moodustuvad ribosoomid GENOOM – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal GENOTÜÜP – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime ALUSPAAR – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis on vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP – lämmastikaluste paardumise seaduspära, näiteks ühe DNA-ahela adeniidi vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin BIHEELIKS – kaksikheeliks; kaksikspiraal, milleks on keerdunud DNA molekuli ahelad HISTOONID - aluseliste aminohapete poolest rikas kromosoomivalkude grupp

11.klassi bioloogia

2

pdf

DNA JA RNA, nukleiinhapped

DNA JA RNA DNA ülesanne: Säilitab rakus pärilikku infot. Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (ühest DNA molekulist saab kaks id

Bioloogia

10

docx

DNA ja RNA on päriliku info kandjad

Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates. RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE DNA EHITUS DNA-molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks. DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA-ahela selgroo moodustavad fosfaatrühmad ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides.

Bioloogia

1

docx

Organismide mitmekesisus

Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid ­ H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid ­ OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud ­ C, H, O. Monosahhariidid ­ lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) ­ 5C, glükoos, fruktoos ­ 6C. Oligosahhariidid ­ monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos),

Bioloogia

5

docx

Raku keemiline koostis

lauasuhkruna polüsahhariid-ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesiud mida saab vaadelda ühenditena mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest. transrasvhape-Tööstuslikud molekulid milles küllastymata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu, tervisele kahjulikud ateroskleroos-Ehk aterilubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. asendamatud aminohapped- aminohapped mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust denatureerumine –Valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, näiteks temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise toimel peptiidside-Kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel

11.klassi bioloogia

3

odt

Molekulaarbioloogia

DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.)

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud

6

doc

Molekulaarbioloogia

Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin.

Bioloogia

Kommentaarid (0)