Nugade referaat | Toit

10

odt

Nimetu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ...................

Köögi õpetus

10

odt

Noad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ...................

Köögiseadmed

8

doc

Köögiriistad

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Elektril töötav mehhanism ja elektrita töötav Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Elektril töötav mehhanism.........................................................................................................................................4 Mikser....................................................................................................................................................................4

Kokandus

10

doc

Profinoad

Tartu 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kuidas nuge valmistatakse 2.1 Noa eest hoolitsemine 2.2 Tera materjalid 2.3 Pide materjalid 3. Erinevad noad köögis 3.1 Kokanuga 3.2 Leivanuga 3.3 Kondistamisnuga 3.4 Fileerimisnuga 3.5 Austrinuga 3.6 Koorimisnuga 4. Profinugade tootjad 5. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Esimesed noad valmistati kivimitest. Aja möödudes on nugade välimus, materjal ja kuju muutunud - heal päeval sai noast austrinuga, halval päeval mõõk. Kuid noa põhimõte ja kasutusviis on enam vähem samaks jäänud - asjade lõikamine, tükeldamine, viilutamine, koorimine ja palju muud. Hea nuga peab olema vastupidav, mitteroostetav, plekke salgav ja mis kõige tähtsam, hea nuga peab olema terav. Mida parem nuga, seda kallim ta enamasi on. Tavaliselt on

Kokandus

32

doc

Konspekt väikevahendid

Hea kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes. Nuga ei tohiks olla ka väga kerge, sest teatud raskusest on tükeldamisel kasu. 1 Koorimisnuga ehk väike nuga kasutatakse koorimiseks, puhastamiseks, kalade rappimiseks. Nuga on lühikese ( 8 cm) terava otsaga teraga Fileerimisnuga kasutatakse kalade fileerimiseks. Noa käepide peab olema puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiske käega lõigates turvaline oleks. Noatera peab olema

Kokk

7

rtf

Ohutus köögis

jääkuubikut järgmiselgi päeval. Kui kolmandal päeval pärast õnnetust pole punetus ja paistetus kadunud, asenda külm kompress soojaga. Kõige lihtsam on viinakompress: niisuta marlitükki viinas, keera see ümber valutava varba või sõrme, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Ühe päevaga peaks valu ja punetus kaduma. Varu koduapteeki vesinikülihapendit Kui nüri noaga lõikamisel on vaja topeltjõudu, siis terav nuga nõuab tähelepanu. Hoia koduapteegis kindlasti vesinikülihapendit, see on parim vahend verejooksu peatamiseks. Kui seda pole, suru lõikehaavale steriilne vatitampoon, seejärel määri haava servad joodi, briljantrohelise või kaaliumpermanganaadi lahusega ja seo haav kinni. Kätte võib lõigata ka klaasikildudega. Kui vaas vms. kukub kildudeks, ära hakka neid palja käega kokku korjama, vaid pühi harjaga. Mädanik sõrmel kui stafülokokkide pesa

Kokandus

27

pptx

Köögiseadmed ja töövahendid

Tihti on maht märgitud kulbi varrele. Mõõtevahendid Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. Eeltöötlusvahendid Köögiviljanoad Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus

Tootmisseadmed ja süsteemid

9

doc

Referaat "Nuga ja veekeetja"

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine

Kokandus