50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
assyk
Õppematerjali autor
Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.
.............................................................................................................. 12 2.2 Venemaal............................................................................................................... 18 3. Notariaadi korraldus Eestis ja Venemaal......................................................................... 19 1. Notarite õiguslik staatus.................................................................................................. 19 1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis...................................................................................... 19 1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja...................................................................... 20 1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja............................................................................... 21 1.2 Notari õiguslik staatus Venemaal.................................................................................. 22 . Arvutivõrgus.
Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisaks teenistussuhtele ametiasutusega on avalikule teenistujale omane ka palga saamine ametiasutuselt. Seega on avalikule teenistujale omane riigi ülesannete täitmine palga eest ning seda teostab ta olles riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada. Järelikult on lisaks riiklikele institutsioonidele üheks oluliseks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks loodud notar3
Juhendaja: Karin Ploom TARTU 2011 Elame õigusriigis, kus poliitiline kohustus on inimese moraalne suhe riiki. Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja ? Esialgu aga pöörame pilgu minevikku ja alustame vabakutselise notariaadi loomisest Eestis. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. ning põhiseaduse kehtestamist 1992. a. hakati Eestis looma uut õigussüsteemi, mille aluseks valiti Mandri-Euroopa õigussüsteem.
initsiatiivil. Advokatuuri liikmesuse samuti seisab hea Esti advokaatide traditsioonide Juhatus valitakse vandeadvokaatide peatamise otsus peab olema edasikandumise eest. seast kolmeks aastaks. motiveeritud ja selles peab Advokatuur organiseerib advokaatide erialast täiendamist, Revisjonikomisjon valitakse sisalduma viide otsuse peale suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning vandeadvokaatide seast vähemalt edasikaebamise korra kohta. välismaiste organisatsioonidega. Osaleb aktiivselt õigusloomes. kolmeliikmelisena neljaks aastaks. Advokaat on kohustatud esitama Advokatuur korraldab avalik-õigusliku funktsiooni täitmist Aukohus moodustatakse juhatusele kirjaliku avalduse riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. advokatuuri liikmesuse peatamise
Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN
Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem. Printsiip A – PS §29 Printsiip B – PS §146 Reegel – määrab tulemuse üheselt. Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib õigusnorm siis see õigusnorm määrab üheselt ära situatsiooni lahenduse. Reegel: Äriseadustik §294 lg 3; §296 Reegel: Kohtute seadus §49 lg 1 PS §75: Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. – Reegel. Printsiipide arv ja nende tähtsuse järjekord Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi.
15. Euroopa Inimõiguste kohus, mis juhtudel sinna on õigus pöörduda?(Isik pöördub riigi vastu? - milles seisneb inimõiguste rikkumine ja kuidas siseriiklik süsteem seda rikkus?) - Euroopa Inimõiguste kohtu poole võib pöörduda kui isik usub, et tema inimõigusi on rikkunud Eesti riigi (või ükskõik mis teise Euroopa inimõiguste konventsiooni allkirjastanud riigi) ametnikud või asutused. Õiguste rikkumine peab olema seotud inimõiguste rikkumisega ning see peab olema toime pandud riigiasutuste ja ametnike poolt. Inimõiguste rikkumine peab olema kaasa toonud märkimisväärset kahju nt piinamise, ebainimlik kohtlemine või ebaseaduslik vabadusevõtmine. Enne kohtusse pördumist tuleb ära kasutada kõik siseriiklikud võimalused. Samuti võib pöörduda teise riigi vastu. Võib pöörduda Inimõiguste kohtusse ka riigikohtu kohtulahendiga, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid